Kuigi Kanepi alustas matši hästi, hoides oma servigeimi nulliga, siis esimene sett kuulus siiski Muguruzale. Teises seti alguses Kanepi jäi ühe murdega kaotusseisu kuni suutis kuuendas geimis murde tagasi võita. Sealt edasi Kanepi leidis oma kindluse ja rütmi ja oli täiesti mängu sees.
Kolmandas setis seis oli tasa 4-4, enne kui Kanepi suutis Muguruzat murda. See jäi ka ainsaks murdeks otsustavas setis.
Teises ringis Kaia Kanepi kohtub brasiilanna Beatriz Haddad Maiaga (WTA 48). Naised omavahel varem ei ole kohtunud. Maia oli finalist Trphee Lagardere (WTA 125) turniiril kus ka Kaia Kanepi jõudis poolfinaali. Kuigi Maia kaotas üksikmängu finaalis Trophee Lagardere turniiril, suutis ta võita koos prantslanna Kristina Mladenoviciga (WTA 107) paarismängu finaali. Matš lubab tulla üsna tasavägine.
Ilm oli jahe (16 kraadi Celsius) ja tibas vihma. Väljak oli aeglane, mõlemad mängijad tihti kasutasid tilklööke. Normaalselt Kontaveit liigub kiirelt ja agressiivselt, aga selles matšis ta ei üritanud selliseid lööke taga ajada.Oli näha, et ta oli hingetu peale pikki pallivahetusi. Saatuslikuks said ka Kontaveidi lihtvead. Neid oli koguni üle kahekümne ainuüksi esimeses setis ja mitmed olid täiesti lihtsatest äralöökidest. Pealtvaatajale oli ilmne, et Kontaveit ei olnud veel täiesti taastunud oma kokkupõrkest Covidiga ja ei omanud füüsilist võistlusvormi mida nõuab mängutase profiturniiridel, just eriti suurtel slämmidel. Tahaks teada, mis alusel Kontaveit või ta meeskond otsustas tulla Pariisi mängima, teades ette, et füüsiliselt kõik ei olnud klatt oma mängijaga. Mida see saavutas? Võib-olla nüüd oleks õige hetk võtta hoog maha ja keskenduda täielikult tervisele. Selle aasta Wimbledonist on saanud näidisturniir mis ei oma tähtsust edetabeli seisule, kuna jagatakse ainult raha ja mitte punkte. Midagi kaotsi ei lähe kui selle tänavu vahele jätta. Kõva kattega väljakud ootavad.