Täna Harju Maakohtu ees:
Kohtunike ja teiste riigiametnike poolt seaduste kaitseta jäetud kodaniku avalik avaldus
Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtunikud Villu Kõve, Ants Kull ja Peeter Jerofejev allkirjastasid 18.01.2011 kohtumääruse kohtuasjas number 3-2-1-151-10, milles teatati „Kolleegium leiab, et avaldajal on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist ning kohtud keeldusid ebaõigesti taotluse menetlemisest, jättes avaldaja sellekohased väited tähelepanuta. Kolleegium leiab, et korterelamut teenindaval maal parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses ja kohtuotsus kasutuskorra kindlaksmääramise kohta asendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 järgi kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse. TsMS § 613 lg 2 järgi lahendatakse kinnisasja, millel asub elamu, kaasomanike maa kasutamisega seotud vaidlused hagita menetluses.“.
Lähtuvalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 18.01.2011 kohtumääruse seisukohtadest ja selgitustest seaduste rakendamisel on avaldaja esitanud Harju Maakohtule neli hagita avaldust taotledes, kehtestada korteriühistule seaduslikult parkimislubade väljastamise ja kasutamise kord.
Harju Maakohus võttis hagita avaldused menetlusse, kuid korruptiivse seose tõttu KÜ juhatuse liikme(te)ga, keelduti hiljem hagita avalduste taotluste seaduslikust menetlemisest ja taotluse rahuldamisest, jättes avaldaja sellekohased väited tähelepanuta. Menetlemisel jäeti järgimata Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetlust reguleerivad normid ja ilma selgituseta loobuti Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 18.01.2011 kohtumääruses esitatud seisukohtadest ning selgitustest seaduste rakendamisel, seega loobuti ühtsest kohtupraktikast.
Tallinna Ringkonnakohus on menetluse käigus nõustanud Harju Maakohut ja tunnistanud hiljem Harju Maakohtu poolt hagita avalduste taotluste rahuldamisest keeldumised õigeks.
Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtunike poolt jäeti, iseendi 18.01.2011.a. kohtumäärust eirates, avaldaja 4 määruskaebust menetlusse võtmata. TsMS-s selgituskohustuse puudumist ära kasutades on menetlusse võtmata jätmist põhjendatud ühelauseliselt „Riigikohus leidis, et määruskaebus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 679 ja § 695 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu põhjendamatu.“. Määruskaebuste menetlusse võtmata jätmisel Riigikohtu kohtunikud on kuritahtlikult rikkunud TsMS § 679 lõike 3 punktis 3 sätestatud normi, mille alusel „Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kassatsioonkaebus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on esitatud õigeaegselt ning kui kassatsioonkaebuse lahendamisel on sõltumata käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatust põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks.“. Samuti rikkusid riigikohtunikud TsMS § 19 lõike 1 normi, mille alusel „Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, antakse asi määrusega lahendada erikogule.“.
Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ise keeldus täitmast TsMS § 19 lõikes 2 sätestatud normi, mille alusel “ Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees.“, osaledes seega otseselt TsMS normide rikkumises ja ühtsest kohtupraktikast loobumises.
Tsiviilasjade nr 2-14-58870 (kohtunik Ann Meriluht, ringkonnakohtunikud Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm), nr 2-15-4724 (kohtunik Toomas Ventsli), nr 2-15-5961 (kohtunik Kristi Rickberg, ringkonnakohtunikud Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots) ja nr 2-17-6009 (kohtunik Vallo Kariler, ringkonnakohtunikud Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Kaupo Paal) ja Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtuasjade nr 3-7-1-2-39 (kohtunikud Villu Kõve, Henn Jõks, Malle Seppik), nr 3-7-1-2-597 (kohtunikud Peeter Jerofejev, Ants Kull, Henn Jõks,), nr 3-7-1-2-965 (kohtunikud Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu), nr 2-17-6009 (kohtunikud Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu) kohtumenetlused näitavad, et korteriomanikke puudutavaid hagita avaldusi ei menetletud 18 kohtuniku poolt, kas ebakompetentsusest tingitult või kuritahtlikult, vastavuses rahvaesindajate poolt kehtestatud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku normidele.
Eelneva alusel ei ole Eesti Vabariik demokraatlik õigusriik, sest tsiviilkohtunikud rikuvad kuritahtlikult seadust ja seaduserikkujatest kohtunikud on omavahelises korruptiivses ringkaitses, millega on muudetud tsiviilkohtud Eesti Vabariigi seadustest sõltumatuks ja kohtuvõimu kuritarvitavaks maffiaks.
Kohtu maffiat toetab riiklikul tasemel õiguskantsler Ülle Madise, kes on, erialastest tutvustest ja juristide korruptiivsetest ühishuvidest lähtuvalt, keeldunud temale 24.01.2017 esitatud vastava taotluse alusel seadust rikkunud kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest. 24.01.2017 esitatud taotlusele 23.02.2017 saadetud vastuses õigustab õiguskantsler kohtunike seaduserikkumisi väitega, et Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 146 alusel „Kohus on oma tegevuses sõltumatu“, kuid samas on jätnud kuritahtlikult tähelepanuta, et sama § 146 teise poole alusel „Kohus mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. “.
Õiguskantsleri seaduse § 354 sätestab „Kui õiguskantsler leiab, et ametiisik on rikkunud põhiseadust või seadust, teatab ta sellest kirjalikult uurimisorganile või muule pädevale organile ning vajaduse korral edastab neile asjakohased andmed ja dokumendid.“.
Kohtute seaduse (KS) § 87 lõike (2) alusel on distsiplinaarsüütegu kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. KS § 87 lõike (1) alusel võib kohtunikule distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse ja KS § 91 lõike (1) alusel algatatakse distsiplinaarmenetlus, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. KS § 91 lõike (2) punkt 2 alusel on distsiplinaarmenetluse algatamise õigus õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes.
Karistuseadustiku (KarS) § 311 alusel „Kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemise eest – karistatakse viie- kuni kümneaastase vangistusega“ ja KarS § 3111 alusel „Kohtunikuabi või kohtujuristi poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“
Kohtu maffiat on meedias õigustanud ka justiitsminister Urmas Reinsalu ja reaalselt jättis ta rahuldamata Riigivastutuse seaduse § 15 ja § 17 alusel esitatud taotluse, kohtute poolt seaduserikkumistega pensionärile riigilõivudega tekitatud 350 euro kahju hüvitamiseks.
EV põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Rõhutada tuleb fakti, et mitte üheski kohtumääruses ja õiguskantsleri ning justiitsministri poolt ei ole TsMS normide alusel ilma juriidilise hariduseta avaldajale selgitatud, milles seisneb hagita avaldustes esitatud taotluste mittevastavus seadustele, mis annaks alust keelduda taotluste rahuldamistest ja samas jätta pensionärile riigilõivud tagastamata!
Eesti Vabariigi demokraatia ja õigusriigiks olemise kaitseks oleks vajalik algatada justiitsreform, mis tagaks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 täieliku järgimise, mille alusel kohus mõistab õigust korruptiivsetest mõjutustest sõltumatult ning kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Justiitsreformi käigus tuleks:
1. Seadusega muuta kohtunike amet tähtajaliseks, et vältida ebakompetentsete ja ebaeetiliste kohtunike eluaegne ametispüsimine.
2. Kohtutes korruptsiooni vältimiseks seadustega paremini tagada menetlusseadustikku mittejärgivate kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine. Praegu on Kohtute seaduse § 45 alusel see õigus, mitte kohustus, kohtute esimeestel ja kohtuväliselt õiguskantsleril.
3. Menetlusseadustikus kehtestada kõigis kohtuastmetes kohtuotsuste selgitamiskohustus, mis tagaks juriidilise hariduseta hagita avalduste esitajatele selguse kohtutes seaduste rakendamise õigsuse kohta ja sellega õigusrahu saabumise.
4. Kohtumenetluste efektiivsuse ja kohtunike vastutuse tõstmiseks kaotada maakohtuid konsulteerivad ringkonnakohtud ning nende kohtunike võrra suurendada riigikohtu kohtunike arvu 19-lt 64-ni. Sellega suureneks erinevate 3 liikmeliste kohtunike koosseisude valikute võimalus, mis raskendaks korruptiivsete kokkulepete sõlmimise võimalusi. Ringkonnakohtute kaotamise järgselt jääb Riigikohtu siseselt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 18 ja § 19 alusel veel mitu kontrollivat kohtuastet – Riigikohtu kolleegiumi kogu koosseis, Riigikohtu erikogu ja Riigikohtu üldkogu.
Riigikohtu kohtunikke abistavate kohtuametnike (kohtujuristid, nõunikud) arvu suurendamine võimaldaks nende spetsialiseerumist ja seega kompetentsuse tõstmist vastavas valdkonnas, mis tagaks kohtuvigade, menetlusaegade ja menetluses olevate kohtuasjade vähenemise.
Lugupidamisega! Tõnis Klaos
