Kliimamuutuste ja relvastatud konfliktide vahel seose nägemine on imelihtne, kui uurida vaid käputäit riike.
Autor/allikas: Pablo Tosco/Oxfam
Arikkel siit: https://novaator.err.ee/853781...
Kuumalainete ja äärmuslike ilmaolude sagenemise tõttu ähvardab maailma teiste hädade kõrval ka vaimsete probleemide epideemia, hoiatavad psühholoogid. Nii tuleks hakata juba praegu otsima võimalusi, kuidas pöörata kliimadepressioon planeeti päästa aitavaks konstruktiivseks jõuks.
"Need on nii otseselt kui ka kaudselt märkimisväärne stressiallikas. Inimestel tekib jõuetuse tunne. Nad ei tea, mida nendega ette võtta, ega taha neist rääkida. See on mõistetav. Psühholoogilises mõttes on lühikeses plaanis probleemi eitamine muidugi suurepärane lahendus. Kaugemasse tulevikku vaadates see aga neid ega teisi ei aita," viitas Katie Hayes.
Kliimamuutuste mõjude uurimisele keskenduv Toronto Üikooli psühholoog rõhutas, et see ei puuduta enam otseselt kliimamuutuste tõttu oma elukeskkonda kaotavaid põliselanikke nagu näiteks inuitte. Inimeste taluvusvõime paneb ja pani proovile kasvõi Euroopa kuumalaine. Tõsi, üksikute diagnooside tavapärasest kõrgema õhutemperatuuridega seostamine on keerukas kui mitte võimatu.
Rahvastiku ja riikide tasemel on see siiski võimalik. Inimesed muutuvad kuumalainete ajal agressiivsemaks. Samas pannakse sel ajal toime rohkem vägivaldseid kuritegusid ja kasvab enesetappude arv. Eeskätt avaldab kuumus statistika põhjal otsest mõju tuju- ja meeleoluhäirete diagnoosimisele. Sellel on mitmeid põhjuseid.
Paradoks: kuumalaine tapab Eestis jälgi jätmata
Sarnastel põhjustel ei pruugi otsida kuumalaine ajal sedavõrd kiiresti abi tuju- ja ärevushäiretega inimesed. Vähemalt üksikute juhtumite põhjal lähevad Eestis soojemate ilmade ajal harvem psühholoogi ja psühhiaatri juurde ka need, kellel on nendega regulaarsed kohtumised juba kokku lepitud.
Kaugemasse tulevikku vaadates suureneb kliimamuutuste kodust lahkuma sunnitud inimeste arv. Osa planeedist võib muutuda elukõlbamatuks isegi juhul, kui Pariisi kliimaleppest peavad kinni kõik selle allkirjastanud riigid. Mõned uuringud on vihjanud, et soojem maailm kasvatab sõdade ja väiksemate konfliktide puhkemise risk.
"Arvan, et kõik mõistavad kodust ilma jäämisega seonduvat traumat. Sellele võib lisanduda ümberasumisega uues elukohas kogetav ksenofoobia ja rassism," laiendas Hayes. Üldistades võimendavad kliimamuutused ühiskonnas ja maailmas juba olemasolevaid lõhesid.
Kliimamudelite kohaselt muutuvad soojemas maailmas üha sagedasemaks nähtuseks ekstreemsete ilmaolude põhjustatud looduskatastroofid. Vahetult pärast katastroofe kasvab muu hulgas posttraumaatilise stressihäire (PTSH), depressiooni ja ärevushäire esinemissagedus. Orkaan Katrina laastamistöö järel diagnoositi väiksemas valimis PTSH igal kuuendal inimesel. Samuti võib näha statistikas perevägivallajuhtumite ja uimastite kasutamise arvu suurenemist. "Kuna looduskatastroofide esinemissagedus tõuseb, võib oodata, et see kasvatab ka selliste probleemide esinemissagedust," nentis Susan Clayton, Woosteri ülikooli psühholoog.
Uuring: Maa võib muutuda kasvuhooneks süsinikuheite vähendamisest hoolimata
Inimeste reaktsiooni universaalsusest kliimamuutustele annab täiendavat aimu aasta alguses ökoängi puudutanud essee. Loo autorid Ashlee Cunsolo ja Neville Ellis said reaktsioonina vastuseks kümneid ja kümneid e-kirju üle terve maailma. "Meile üllatuseks ei kirjeldanud neis ärevustunnet ja lootusetust mitte saareriikide kodanikud ega need, kes on olnud pidanud juba nende tõttu elukohta vahetama, vaid tavalised linnaelanikud," märkis Cunsolo.
Katie Hayes hoiatas seetõttu, et kui kliimamuutuste ennetamiseks on juba hilja midagi ära teha ja keskenduma peab nende pehmendamisele, siis suurema vaimse tervisega seonduvate probleemide epideemia ära hoidmiseks on veel aega. "Valdkond pole olnud muidugi selles osas enamikes riikides, isegi võrdlemisi heal järjel olevas Kanadas väga suur prioriteet ja on krooniliselt alarahastatud," laiendas psühholoog.
Suhtumine peegeldub isegi teaduskirjanduses. Eeskätt keskendub see kriiside põhjuste mõistmisele ja tagajärgedega tegemisele, mitte ennetusele. Pragmaatilise lähenemisnurga alt vaadatuna kujutab kliima seetõttu suurepärast võimalust, millega tõmmata ebapopulaarsesse valdkonda lisaressursse. See on aga võrrandist vaid üks osa.
"Meil pole vaja uut kliimadepressiooni diagnoosi, vaid laiemat suhtumist muutuses. Kogemused on näidanud, et ökoängi ja depressiivsust annab pöörata konstruktiivseks jõuks. Aktivismiks, millega pehmendada kliimamuutuste mõju ja seeläbi veel suuremat ja kulukamat probleemi ennetada," lisas Hayes.