Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis andis kolmapäeva pärastlõunal erakondadele nõusoleku saada presidendikandidaadiks. Riigikogu fraktsioonid soovivad enne otsuse langetamist temaga kohtuda.

Karis ütles, et erakondade esimeeste ettepanek tuli talle ootamatult - ta tundis, et sedavõrd suurele ettepanekule ei saa käigupealt vastust anda, vaid selle üle tuli mõtlemiseks võtta lühike aeg.

"Eks kohtusin hommikul erakondade juhtidega ja arusaadavalt suhtlesin ka inimestega, kelle arvamus minu jaoks oluline on," kirjeldas Karis otsusele jõudmisele eelnenut. "Ei näinud põhjust venitada seda protsessi."

Karis on suhelnud presidendikandidaadiks saamise teemal kõigi nelja erakonnaga, kel soov ühiskandidaadiga välja tulla. "Sain kinnituse, et neil on soov president riigikogus ära valida," märkis Karis.

Milline on aga võimaliku tulevase presidendi maailmavaade?

Karis ei soovinud sellesse arutelusse sügavamalt laskuda. "Sellele küsimusele on väga raske vastata. Näeme, et parem-vasak skaala ei tööta. Eks mu maailmavaade selgub küsimuste käigus, mis edaspidi ühel või teisel teemal esitatakse."

Ta nentis, et nooremana sai maailma nähtud liberaalsemal kujul, ent vanuse lisandudes on sugenenud sisse ka mõningaid konservatiivseid elemente.

Milline inimene ta aga täpsemalt on ja kuidas suhtub erinevatesse Eesti ühiskonna jaoks olulistesse teemadesse, selgub tema tahtmise korral alles siis, mil ta erakondade usutlusvoore läbima hakkab. "Räägin fraktsioonidega, siis saate teada," ei soovinud ta süvitsi säärastesse aruteludesse laskuda.

Erakonnajuhtide sõnul on nad Karise toetamisel äraootavad. "Selle jaoks, et Alar Karise kandidatuuri arutada, on vaja kõigepealt tema nõusolekut. Juhul, kui see nõusolek on olemas, oleme me kindlasti valmis Karise kandidatuuri kaaluma, aga loomulikult tahame me temaga siis fraktsiooniga kohtuda," sõnas sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar. "Aega on jäänud väga vähe. Suvi on ju läinud – maakeeli öeldes – lörri."

Saar kinnitas erakonnajuhtide kokkulepet, mille kohaselt helistas Jüri Ratas Alar Karisele. "See oli meie kokkulepe, et Jüri Ratas küsib, kas Alar Karis üldse võiks olla nõus. Ei ole mõtet edasi spekuleerida, kui ta oma nõusolekut ei anna."

Varasemalt käidi võimaliku presidendikandidaadina välja ka Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere nimi, kuid pärast kohtumist fraktsioonidega tunnistasid erakonnajuhid, et Soomere riigikogus vajalikku toetust ei kogu.

EKRE on oma presidendikandidaadina välja käinud Henn Põlluaasa, kuid erakonnal ei ole võimalik teda riigikogus üles seada, sest EKRE-l on parlamendis 19 saadikut, kuid ülesseadmiseks on vaja vähemalt 21 saadiku allkirja.

EKRE esimees Martin Helme ütles, et nende kandidaat on jätkuvalt Henn Põlluaas. Presidendivalimistest üldisemalt rääkides tõi Helme esile, et ühise kandidaadi leidmisel võivad erakonnad mängida ka topeltmängu.

"Tegemist ei ole mitte võimetusega kokku leppida, vaid soovimatusega kokku leppida, sest on erakondi, kes usuvad, et praegune punnseis viib neid lähemale mingile olukorrale, kus neil on eelisseisund," põhjendas Helme.

Riigikogu erakorraline istungjärk presidendi valimiseks toimub 30. augustil. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 26. augustil. Kui riigikogu presidendi ära valida ei suuda - selleks on vaja vähemalt 68 saadiku poolthäält -, läheb valimine valimiskogusse.

Alar Karis (63)

- Sündinud 26. märtsil 1958 Tartus.
- Lõpetas 1976 Tartu 2. Keskkooli ja 1981. aastal Eesti Põllumajandusakadeemia veterinaarteaduskonna. Hiljem täiendas end mitme ülikooli juures Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis.
- Alates 1999. aastast on ta Tartu Ülikooli professor.
- Aastatel 2003-2007 oli Karis Eesti Maaülikooli rektor.
- 2007-2012 oli Karis Tartu Ülikooli rektor.
- 26. märtsil 2013 nimetas riigikogu Karise riigikontrolöriks.
- 2017. aasta oktoobris valiti Karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks.
- Alates 2010. aastast on Karis Eesti Üliõpilaste Seltsi koopteeritud vilistlane.

Eesti ajakirjanduse andmetel.

Eestlased Eestis

TRENDING