Kas Eesti peab Venemaale 50-miljardilise kingituse tegema? (3)
Eestlased Eestis | 15 Mar 2014  | EWR OnlineEWR
Peeter Ernits

„Minu arvestuste järgi on äraantavate territooriumide väärtuseks viiskümmend miljardit eurot," usub Jõgevamaal asuva Kooli talu perenaine Hilja Aasa.

„Piirilepingu sõlmimise sildi all kingitakse Vene Fõderatsioonile 232 000 hektarit maismaa pinda ja sama palju veealust pinda Pihkva ja Peipsi järves, osaliselt Narva jõgi, Narva veehoidla ja 100 000 hektarit Narva lahte,“ tõdes Hilja Aasa.

„Narva laht kuulus Nõukogude ajal ENSV-le. Kokkulepe oli tol ajal, et liiduvabariikide piire ei muudeta. Eesti vabariik on ainuke riik endiste liiduvabariikide hulgas, kes annab ära liiduvabariigi piiri sees oleva ala 1000 km2," rääkis Aasa Maalehele.

"Piirilepinguga annaksime ära Narva Hüdroelektrijaamad ja kuna jaama lüüsid jääksid Vene poolele, siis tammide allalaskmise korral seiskuksid Narva elektrijaamad ja uus Auvere elektrijaam jahutusvee puudumise tõttu,“ seletas murelik kodanik ja jätkas: „Anname ära omaaegse kauni Petseri, mis oli Petseri maakonna keskus ja tähtis kauplemiskoht, kuhu sõideti kogu Euroopast ka meeleldi puhkama."

Uus Eesti-Vene piirileping poolitab Setu rahvastiku asuala, jättes nende kodud, maavaldused ja kalmud Vene poolele. Piirilepinguga anname ära ka Jaanilinna, mis oli alates 1648.a. olnud Narva linna osa.

"Eesti vabariigi põhiseadus sellist linnade ja territooriumide kinkimist ette ei näe, seega on see Eesti vabariigi valitsuse poolt jäme põhiseaduse rikkumine," leiab Aasa.„Ära kingitavatel aladel, linnadel ja varadel on ka rahaline väärtus,“ rõhutab aastaid raamatupidajana töötanud murelik ettevõtja.

„Ma olen arvestanud Narva veehoidla ja Narva lahe majanduslikku, riigikaitselist ja strateegilist tähtsust, olen arvestanud Narva lahe, Pihkva ja Peipsi järve ning Narva jõe kalavarusid, olen arvestanud looduskaitselist aspekti, Petseri ja Narva linnade ja külade väärtust,“ selgitas ettevõtja, mismoodi ta arvestas piirileppe sõlmimisel Eesti riigile tehtava kahju. „Olen arvestanud 100 000 hektari põllumaa olemasolu, mille valitsus kavatseb ära anda. Selle ülesharimisel võiks Eesti praegusest 210 000 tonnist teraviljast ja rapsist poole rohkem teravilja ja rapsi eksportida. Samuti olen arvestanud vähemalt 100 000 hektaril laiuvaid metsavarusid aga ka maapõuevarasid - Petseri maakonnas kõrgekvaliteedilist kvartsliiva ja Narva tagustel aladel põlevkivi. Lisanud olen ka äraantavate alade turismipotensiaali."

Aasa arvestuste järgi on äraantavate territooriumide väärtuseks viiskümmend miljardit eurot.

„Kas väike Eesti riik peab suurele ja vägevale Vene Föderatsioonile tegema nii suure kingituse," küsis Aasa.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
antsTammeveski18 Mar 2014 06:24
Eesti annab tasuta äraVenele2,3t/km2maad,2,3t/km2vett ja tuhat/km2Narvalahte väärtusega 50 mr/EEesti on ära andnud ka merd PortKunda-Põõsaspea vahel merepiirist põhjapoole.mis seemaksab?
Enn18 Mar 2014 00:25
''kinkija'' teadmisest ajaloost on kasinad. Üsna paljud ukrainlaste alad jättis Stalin Venemaale, kuna need ulatusid 100 km kaugusele Moskvast, samas tõesti Ida-Ukrainasse suruti ka vene alasid. Peale II maailmasõda segarahvusega aladest enamik võeti N Liitu, aga üksjagu saadeti Poolast itta ka ukrainlasi ja valgevenelasi. Ja selle Stalini poolt kokku keedetud pasa tagajärgi paistab veel kauaks jätkuvat.
kinkija17 Mar 2014 12:30
ÜRO deklaratsiooni kohaselt võivad separeeruva territooriumi saatust otsustavas referendumis osaleda kõik kohalikud alalised elanikud.
Põlised ukrainlaste alad seisuga 1654 olid vaid Kirovogradi ja Dnepropetrovski oblastite praegused territooriumid.
Vene tsaarid kinkisid ukrainlastele hulga territooriume, mis kuuluvad Ukraina praegustele põhjaoblastitele.
Lenini valitsus kinkis ukrainlastele Harkovi, Luganski, Donetski, Zaporožje, Hersoni, Odessa ja Mikolajevi oblastid.
Stalin omakorda Lvivi, Taga - Karpaatia, Ivano - Frankivski ja Tšervnitsi oblastid.
Hruštsov omakorda Krimmi. Kõik need kinkimised toimusid ilma referendumita…

Loe kõiki kommentaare (3)

Eestlased Eestis