Karla kalendrisaba: Minu sõber Misha
Meelejahutus | 25 May 2007  | Kargu KarlaEWR
See on mul nisuke sõber, keda ma kunagi näind polegi, aga ma olen temast nõnda palju kuuld, et on tuttavaks saand. Ja selle järgi, mis ma temast kuuld olen, on ta nii kangeste minu moodi, et olen akand teda lausa oma sõbraks pidama. Mis tema ise sellest arvab, seda ma temalt küsima ei pääse.

Misha on venelane, aga elab Eestimaal, räägib seal vene keelt ja ajab oma vene asja. Täpselt nii nigu mina olen eestlane, räägin Kanadas eesti keelt ja ajan oma eesti asja. Misha jättis oma sünnikoha maha, sest nõukogude võim ajas ta mujale. Täpselt nigu minugi. Tema lapsed on Eestis sündind ja kasvand, neil mingit muud kodumaad ei ole, kuigi kõnelevad kah vene keelt. Täpselt nigu minu Kanadas sündind lapsed kõnelevad eesti keelt. Mishat kutsutakse Eestis tiblaks, mina olen Kanadas pladi foriner. Misha käib Eestis oma rahva sõjasangaritele ausamba juures lilli viimas, mina teen Kanadas täpselt sedasama. No oleme ikka ühtemoodi küll, miks me ei peaks sõbrad olema.

Kui mõtlema akata, siis väiksesed vahed meil ikka on kah. Mina olen suure surmaga seda imelikku inglise keelt ikka nii palju purssima õppind, et kutsun kohaliku inimese endale kallale ja ajan kallalt ära kah. Ei pane ühelegi kanatskile pahaks, et tema eesti keelt ei mõista. Aga Misha eesti keelt ei oska ega õpi, tahab, et tsuhnaa tema keelt kõneleks. Ja on sigavalt njerdinud, kui tsuhnaa ei oska või ei taha. Lastest mõni oskab natuke eesti keelt, aga mõni ei oska kah. Saavad õpetust vene koolis, mida Eesti riik üleval peab. Minu lapsed said kah õpetust eesti koolis, mida meie ise üleval peame. Kroonu kool on neil peale selle.

Meie sõjasangarite ausambad on Seedriorul, ilusas paigas, mille me jälle ise ilma kohaliku rahva abita oleme loond. Nende sammaste juures ei joo keski viina, ei lärma ega lälluta. Kohalik rahvas ei kipu neid sambaid mujale viima, sest need mehed, kellele nad on püstitatud, pole iial Kanadat vabastamise sildi all vallutand. Ja meie, kes me nende sammaste ees auvalves seisame, oleme Kanada riigile ead ja lojaalsed kodanikud. Talinast ei tule meile ühtegi salajast korraldust, et poisid, tehke aga kõva lärmi ja lööge see Kanada valitsus uppi.

Eks nooremad mehed võta ikka natuke kärakat kah, aga seda juuakse sammastest kaugemal ja mis peaasi – see viin tuuakse poest oma ausa tööga teenitud raha eest. Kõik aknad jäävad lõhkumata ja kioskid kummuli keeramata.

Kui nüüd keski selle jutu Mishale ära tõlgiks ja tema sellest aru saaks ning õppust võtaks, siis me võiksime sõpradeks jäädagi. Muidu – mine tea, äkki muudan veel meelt.

 
Meelejahutus