Hiiekalendri pühad veed (1)
Eestlased Eestis | 13 Jan 2023  | Riina KindlamEesti Elu
Tänavuse hiiekalendri kaanefoto ja ühtlasi ka esimese, SÜDAKUU foto ehk kuva (pilt, kujutis) on ,,Metsa süda“. Sellel on tabatud õhust Siniallika hiis Harjumaal Kose kihelkonna Saula külas. Kuva pälvis hiite kuvavõistluse peaauhinna aastal 2020. Autor: Hans Markus Antson
Hiiekalender 10236 (2023) on seinakalender, mis tutvustab looduslikke pühapaiku, rahvakalendri põliseid tähtpäevi ja tavasid. Kuupildid esitlevad looduslikke pühapaiku Eestist, Soomest ja Lapimaalt ning tähelepanu on pühadel allikatel, jõgedel, ojadel ja järvedel. Fotod on pärit hiite kuvavõistluselt, mis toimub sel aastal 15. korda. Iga kuu juures on iidne ruuni- ehk sirvikalender, mis aitab määrata kuu pehmeid ja kõvasid aegu ning nende abil oma tegemisi paremini kavandada.

Südakuu ehk jaanuari teised rahvapärased nimed on algu-, helme-, hundi-, kaarna-, nääri-, surma-, talve-, talveste-, uuejõulu-, vahtseaasta-, vahtsõaesta- ja vahtse ajastaja kuu. Hiiekalendrit saab tellida Rahva Raamatu ja Apollo raamatukaupluse kaudu.

Miks on tänavune Hiie seinakalendri ja Maavalla sirvi(laudade)kalendri aastanumber 10236? ,,Ajaarvamise alguseks on võetud nn Billingeni läbimurre, mille toimumisaeg on setete uurimisel aastalise täpsusega kindlaks määratud. Siis murdis jääajajärgne paisjärv endale väljapääsu ilmamerre praeguse Mälari järvistu kohalt Rootsis. Ühe aasta jooksul langes veepind mitukümmend meetrit ning vabanes suur jagu Maavallast (praegusest Eestist), kliima soojenes, hakkasid arenema sood ja metsad. Sündmust võib nimetada ka maa sünniks“ ja kohaliku ajaarvamise alguseks.

Hiiekalendris äramärgitud südakuu tähtpäevad:
14.01 on TALIHARJA PÄEV. Virumaal on öeldud, et sel päeval murtakse talve selgroog ja kui külm seinapalkides plaksatab, siis kuuleb talve murdumist. Läänemaal jälle teati, et pool loomatoitu peab veel alles olema. Saardes aga kõneldi, et korr ehk musträhn hakkab sellest päevast metsas põristama ja see olla esimene kevademärk.

Talihari jagab koos künnipäeva (14.04), karusepäeva (13.07) ja kolletamispäevaga (14.10) aasta neljaks. Kõik need on põlised tähtpäevad, mille tavad ja pärimused on kandunud peamiselt lähematele tähtpäevadele.

17.01 JÕULUEMAPÄEV on Tõnni vaka püha. Keedetakse seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi ning toitu viiakse kostiks ka pühapaika. Selle päeva päike annab meestele tervist. Samuti ennustab see ilusat suve ja head viljakasvu. Sünnib esimene hülgepoeg.

Pühade tähendusest, kalendri koostamisest ja hiietavadest saab lugeda lisa kalendri sabast.

Vahendas Riina Kindlam, kellel on teist aastat järjest hiiekalender seinal ning ei jõua selle ilu ja võlu ära kiita.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
nüanss15 Jan 2023 08:20
Pool talve saab läbi küünlapäeval 2. veebruaril.

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Eestis