Harri Kingo - Ta peaks nutma
Ma tõlgin lause "Globaalne eestlus kasvab aina suuremaks" arusaadavaks. Tõlge on: üha enam eestlasi lahkub oma kodumaalt ja asub elama mujale.
Jääb arusaamatuks, mis selles rõõmustavat on. Eestlaste iive siin Eestis on negatiivne. Eestlaste rahvaarv ja osakaal Eesti rahvastikus väheneb. Kui siit lahkuvad nüüd veel ka meie nooremad, teotahtelisemad, julgemad, hakkajamad, edasipüüdlikumad... Noh, siis on pilt meie Eestist üha kurvem. Tõesti, ma ei oska koos Kaljulaidiga selle kõige üle rõõmustada. Sest küsin endalt mõttes - kes neid lahkujaid asendab? Migrandid?
Jutt, et küll tagasi tullakse, on naiivne. Lähevad just nooremad. Kui nad saavad seal endale hariduse, leiavad töö, kohtuvad oma armastatuga ja loovad temaga kodu, siis nad ei tule enam tagasi. Nad jäävadki sinna, sest nende elu on seal. Nagu see on siinsamas, Eestis, otse meie silme all: kolkakülast ennast pealinna võidelnu ei tule enam oma kolkakülla tagasi, kui armas ka see aiaäärne tänavas talle ka ei oleks. Jah, käiakse külas, kodupaika hoitakse südames, aga see on ka kõik - oma elu elatakse mujal.
Meil juba oli üks kampaania "Talendid koju." Ehk mõni ka tuli, kuid see kampaania tervikuna kukkus läbi ja seda meenutatakse ehk kibeda muigega. Nüüd siis pakutakse meile midagi vastupidist - hakata kõik koos rõõmustama, et Eestist lahkutakse!? Ja president on see esimene õnnelik selle üle!?
See on muidugi kena ja kaval PR trikk - püüda midagi, mis on eesti rahva jaoks otse katastroofihõnguline, meile ette manada millegi läbinisti toreda, vahva, progressiivse ja õnnestavana. Rääkida must valgeks. Mina aga arvan, et president peaks olema kurb. Ta peaks lausa nutma. Kuid ta ei taipa seda. Või ei näe stsenaarim seda lihtsalt ette.
