https://objektiiv.ee/fookuses-...
Varro Vooglaid& Markus Järvi -
3. jaanuar 2020
President Kersti Kaljulaiu poolt nüüd juba korduvalt kõlama pandud narratiiv, nagu oleks konservatiivid ohuks põhiseaduslikule korrale, on skandaalselt valelik ja samas ka kurjakuulutav, meenutades 1934. aasta riigipöörde aegset retoorikat, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi saates “Fookuses”.
Kui 16. detsembril 2019 Postimehele antud intervjuus ütles Kaljulaid, et ametis olevast valitsusest on saanud oht põhiseaduslikule korrale, siis 23. detsembri 2019 intervjuus ERRile tembeldas president ohuks põhiseaduslikule korrale ka “geivastased” meeleavaldused.
Järvi ja Vooglaiu sõnul on niisugused väga rängad süüdistused oma valelikkuses täiesti skandaalsed, mistõttu on väga kahetsusväärne, et liberaalne meedia ei tee sellest üldse välja ega nõua presidendilt nende loosunglike süüdistuste kinnituseks ei fakte ega argumente.
Saates juhiti tähelepanu, et Kaljulaiu poolt kasutusele võetud retoorika, nagu oleks talle ebameeldivad konservatiivsed jõud ohuks põhiseaduslikule korrale, meenutab 1934. aasta riigipöörde aegset retoorikat, millega tembeldati ohuks “seadlikule korrale” tõsiste repressioonide ohvriks tehtud vabadussõjalased.
“Sellise valeliku retoorika kasutusele võtmine presidendi poolt on väga ohtlik, sest see võib hakata lumepallina kasvama ja siis on meil juba tõsine probleem, sest niisugusest narratiivist kujuneb üleskutse jõustruktuuridele hakata kõrvaldama neid, kellest on maalitud pilt kui põhiseaduslikku korda ohustavast nuhtlusest,” hoiatas Vooglaid, juhtides ühtlasi tähelepanu, et Kaljulaid käitub mitte kui president, vaid kui poliitiline aktivist.
Järvi sõnul on kõige selle taustal täiesti mõistetav peaminister Jüri Ratase otsus mitte osaleda 24. veebruaril presidendi vastuvõtul.
“Kaljulaid kui euroliberaal ei aktsepteeri oma positsioonis natukenegi konservatiivsusse kalduvat valitsust,” toonitas ta ja lisas, et niisuguse käitumisega on president kutsunud esile olukorra, kus valitsuse ja presidendi institutsioonid ei ole enam suutelised omavahel normaalselt suhtlema ning mida ei ole seega liialdus nimetada põhiseaduslikuks kriisiks.
Millised seisukohad veel arutelus kõlama pandi, seda kuula saatest lähemalt!
