Eestlased olümpiamängudel (4)
Sport | 03 Sep 2004  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Mitmed lugejad on juhtinud meie tähelepanu Eesti Elus nr. 34 ilmunud artikli „XXVIII suveolümpiamängud Ateenas 2004 elektriseerivad“ toodud faktide mõningale lünklikkusele. Olgu öeldud, et kõnealuse kirjutise eesmärgiks polnudki kõikide Eesti olümpiavõitjate üleslugemine, vaid rohkem üldinfo esitamine.
Olgu siiski allpool esitatud veel mõningaid lisafakte, andmeid ja nimesid Eesti olümpia-ajaloost, kuna elame ju kõik praegugi veel olümpiapalaviku õhkkonnas.

Eesti Olümpia Komitee (EOK) ajalugu algab 8. detsembriga 1923, mil kinnitati selle põhikiri Tallinn Haapsalu Rahukogu poolt. EOK-i ülesanneteks määras põhikiri sidemed Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK), olümpiamängudest osavõtmise, olümpialaste ettevalmistamise ja EOK-i osakondade loomise maakondades. Aastatel 1932—1936 puudus Eestil oma esindaja ROK-is ning vajalikku informatsiooni saadi Soome esindaja kaudu. 1936. a. kinnitati liikmeks suurärimees Joakim Puhk. ROK-i liige oli ta kuni oma vägivaldse surmani 1942. aastal. Dr. Friedrich Akeli tööd EOK-i esimehe kohal jätkas esialgu abiesimehena Johan Laidoner, kes 1934. a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks.

• Esimene eestlane kirjutas aga end medalivõitjana olümpiaajalukku juba 1912. a. Stockholmi olümpiamängudel. See oli Venemaa võistkonnas võistelnud Martin Klein, kes pälvis hõbemedali kreeka-rooma maadluses.

• Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui meie esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudest. Tõstjast Alfred Neulandist sai seal esimene eestlasest olümpiavõitja.

• 1924.a. Pariisi olümpial pälvis Neuland tõstmises keskkaalus hõbeda (mis oli väike pettumus, vargsi oodati talt Antverpeni mängude kullavõidu kordamist) ja teine eestlane Johannes Kikas sai pronksi. Maadleja Eduard Pütsep naasis koju aga kuldmedaliga.

• 1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Samal aastal toimunud Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli.

• 1932. a. mõlemad olümpiamängud toimusid Ameerika mandril, tollane majanduskriis puudutas aga väga valusalt meie olümpialiikumist. Kahevahel olek ja lõputu sendiveeretamine lõppes sellega, et eestlastel jäi käimata nii Lake Placidi tali- kui Los Angelese suvemängudel.

• 1936. a. Berliini olümpia on läinud Eesti spordiajalukku suurte võitude sümbolina. Edu Berliinis jäi 20. sajandi Eesti suurimaks võiduks olümpiaheitlustes, mis iseseisva riigina ja oma olümpiakomitee egiidi all võisteldes saavutati — kokku saadi seitse olümpiamedalit, kaks kulda, kaks hõbedat ja kolm pronksi. Maadlejast Kristjan Palusalust sai esimese eestlasena kahekordne olümpiavõitja.

20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased OM-idelt kokku 6 kuld-, 6 hõbe- ja 9 pronksmedalit.  

21. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti. Lõpetati kõigi „töötava rahva huvidega vastuolus olevate“ spordiorganisatsioonide tegevus. Eesti liikmeksolek ROK-is katkes de facto. De jure pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Saksa okupatsiooni järel taastus 22. septembril 1944 Tallinna vallutamisega Punaarmee poolt Eestis Nõukogude okupatsioon, mille tulemusena hakati taas juurutama nõukogulikku spordisüsteemi. Aastatel 1952—1988 said eestlased olümpiamängudel startida ainult võõraste armust. Kodueestlastel tuli end murda okupatsioonivõimu, N. Liidu olümpiakoondisse, väliseestlased pürgisid elukohamaade võistkondadesse.

• NSVL osales 1952.a. Helsinki OM-il ja nii ka eestlased esimest korda sund-liitriigi võistkonna kooseisus, kus olümpiavõitjaks tuli maadleja Johannes Kotkas.

• 1964.a. võitis kiiruisutaja Ants Antson võitis esimese eestlasena N. Liidu võistkonna kosseisus Innsbrucki Taliolümpiamängudelt kuldmedali.

• Mexico Olümpiamängudel võitis olümpiakuldmedali esimese naisena Eestimaalt Svetlana Tsirkova NSV Liidu vehklemise floretinaiskonnas.

• Müncheni Olümpiamängudel (1972) võitsid kuldmedali tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak.

• Aavo Pikkuus võitis 1976.a. Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus.

• 1980.a. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis.

• Souli Olümpiamängudelt (1988) naasis kuldmedaliga Erika Salumäe jalgratta trekisõidus ja Tiit Sokk korvpallis. Nende vastuvõtt Tallinna Raekoja platsil kujunes omamoodi iseseisvusdemonstratsiooniks.

20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. ROK taastunnustas EOK-i.

• 1992.a. osales Eesti 56-aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel, esimeseks olümpiavõitjaks taasiseseisvunud Eestis tuli Erika Salumäe.

• 1996 Atlantas. Osales 45 sportlast, medaleid ei saadud. Ka Nagano taliolümpialt ei saadud medalit.

• 2000.a. Sydney Olümpiamängudel sai kuldmedali kümnevõistleja Erki Nool. Judomaadlejad Indrek Pertselson ja Aleksei Budõlin tõid mõlemad koju pronksmedalid.

• 2004.a. Ateena Olümpiamängudelt kogutud Eesti sportlaste medalisaagiga on iga lugeja juba hästi kursis.

(internetist kogutud materjali põhjal/EE)





 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
mihkel18 Oct 2004 05:45
pilti tahan näha,fotot.
kALEV01 Oct 2004 04:15
Aga suusatajad Andrus Veerpalu ja Jaak Mae?
toimetuselt03 Sep 2004 09:18
Muretsege palun endale meie tänase lehe paberväljaanne, kus nimetatud artikli kõrval leiab infot ka tänavustest olümpiavõitjatest, kellest muide oli eelmises lehes pikemalt juttu. Selle artikli mõte oli tuua välja eestlastest kullavõitjad aegade jooksul.

Siiski vastu tulles eelmise kommenteerija murele toome ära eestlastest olümpiavõitjate nimed Ateena OM-il: Jüri Jaanson - sõudmises hõbe, Indrek Pertelson - judos pronks, Aleksander Tammert - kettaheites pronks.

Aitäh kiire kaasa elamise ja huvi üles näitamise eest meie artiklitele!

Loe kõiki kommentaare (4)

Sport
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus