Iirimaale asumisest on Eesti võimudele märku andnud 620 eestimaalast, kuid arvatavalt on eestlasi Iirimaal umbes kolme tuhande kandis.
"Mitteametlikult on 2010. aasta alguses opereeritud arvuga 3500. Oleme konsuliga siin alates augustist ning tunnetuse põhjal võib öelda, et see arv on kindlasti vähenenud, aga mil määral, seda ei oska öelda. Vähemalt nende põhjal, kes soovivad passi, ID-kaarti, sünnitunnistust või mõnda muud paberit vormistada, võib öelda, et päris paljud on jäänud tööta ja soovivad Eestisse tagasi pöörduda," sõnas Eesti suursaadik Iirimaal Mait Martinson.
Martinson ütles, et tungi Iirimaale praegu küll ei ole. "Asi on väga lihtne. Kui miinimumpalk oli seni 8.65 eurot tunnis, siis järgmisest aastast väheneb see euro võrra," lisas ta.
Ühest küljest vähenevad inimeste sissetulekud, teisest küljest jääb tööd vähemaks. Kui nn headel aegadel ei soovinud iirlased lihtsaid töid teha, siis praegu suhtumine muutub, ja on märgata, et töökohtade täitmisel võidakse eelistada iirlasi.
Eestlaste kogukonna üks eestvedajaid Toomas Ilves ütles samas, et tema ei tea ühtegi eestlast, kes Eestisse tagasi läheks. "Pigem eelistavad nad olla töötuna siin, kui olla töötuna Eestis," rääkis Ilves.
Tema sõnul oli kolm-neli aastat tagasi laine, mil mindi Eestisse tagasi. "See oli siis, kui buum veel oli ning töökohti oli jalaga segada - hommikul koputad firma uksele ja sul oli töökoht olemas. Paljud neist uurivad nüüd, et kas saaks tagasi tulla," nentis ta.
Ilvese sõnul on Eesti märksa huvitavam koht, kus elada, "aga ainult huvist elu jaoks ka ei jätku". Eestis puudub tema sõnul kindlustunne.
"Kui kaotad töö või juhtub mingi õnnetus, siis tunned, et siin on suhteliselt korralik toetussüsteem olemas," sõnas Ilves. Isegi kui sotsiaaltoetusi kärbitakse, on tema sõnul palju kärpida, enne kui jõutakse Eesti tasemele.
"Üleüldine suhtumine inimesesse on siin inimlikum, aga muidugi selleks pead ka ise inimene olema," ütles Ilves.