Eestimaa, su mehemeel...
Eestlased Kanadas | 23 Jun 2006  | P.R.EWR
Selle laulusalmi sisu sai tõeks Vabadussõjas — võideti. Teise maailmasõja lahingutes Sinimägedes ja Tartu all Emajõe kallastel sõdisid ideelised eesti mehed (kangelased) — saavutades siiski ainult moraalse võidu. Peale seda algas sõda vaimurelvaga. See sõda vajab samuti mehemeelt. Selle tulemused on püsivad väärtused.

Dr. Roman Toi, kellel täitus 18. juunil 90 eluaastat, on suurema osa oma elust pühendanud vaimse relvaga võitlemisele eesti rahva heaks. Sel päeval kuulsime Peetri kirikus Torontos jumalateenistusel dr. Toi vaimulikku heliloomingut mängus ja laulus — kiituseks ja tänuks Jumalale.

Jumalateenistuse alguses kõlas keelpillikvartetile kirjutatud „Modu rustico“. Algliturgia ja usutunnistuse järel esitas autor orelil „Palve Ketsemani aias“. Jutlustas õp. Andres Taul, kes tõmbas paralleeljooni juubilariga Piiblis kui ka ilmalikus elus leiduvate suurmeeste vahel, rõhutades, et eesti ärkamisaja suurmehed olid elukutselt kirikuõpetajad.

Peale jutlust ja rahusoovi laulis Avo Kittask autori orelisaatel Aleksander Abeli sõnadele kirjutatud „Palve“. Ja veel kuulsime õp. Mart Jaansoni esituses klaverisoolo „Modaalseid miniatuure“ ja „Mõtisklus V“. Lõpuks kõlas Cantate Domino ja Estonia koori ühisesituses koos autoriga orelil ja Margit Viia-Maiste juhatusel „ULR 367 ja KLPR 206“ ainetel „Sind täname“, kusjuures „Õnnista ja hoia“ 3. salmis ühines kogudus koos kooriga.

Sellega lõppes kiriklik osa sünnipäeva tähistamisel. Seda võib nimetada dr. Roman Toi tänujumalateenistuseks, mis väljendus tema heliloomingus ja millele lauljad, mängijad ja kogudus kaasa elas.

Sõbralikus meeles kohvilaud

Peale jumalateenistust oli sünnipäevalapse soov istuda kohvilauda koos kooriliikmetega. On ju dr. Toi mõlema kooriga lähedalt seotud. Kuid kas rõõmuks, õnneks või kahjuks — milline sõna küll kõige õigem on? — ei kujunenud sellest vaikne kohvijoomine. Kui oled jõudnud aukartust äratavasse vanusesse, olles sealjuures täis energiat ja elulusti ning peale kõige veel kuulus ja austatud — siis pead vastu võtma lõpmatu rivi õnnesoovijaid. Nii oli neid saabunud allsaali terve malev. Õnnesoovid olid saabunud isegi Eestist‚ EV kultuuriministrilt koos ministeeriumiga. Kohalikest kogudustest ja organisatsioonidest tervitasid: Peetri kogudus (dr. Jaan Kruus), Vana-Andrese kogudus (H. Paara), Cantate Domino (K. Kaur ja Evi Dulder), Estonia koor (Tiina Timusk), Lauljate Liit (Asta Ballstadt ja H. Paara), EKN (A. Kittask). Koolikaaslastest Westholmi Gümnaasiumist tervitas Paavo Loosberg, kes andis ka edasi tervitused preester dr. Vello Salo poolt. Isiklikud tervitused: Andres Raudsepp, Nelly Lind jt. Auaadressi andis üle Heli Kopti. Estonia koorilt kuulsime veel laulutervituse.

Ei ole võimalik kõiki tervitussõnu paberile panna. Neil kõigil oli ühine siht: avaldada tänu ja kiitust sünnipäevalapsele tehtud töö eest. Tema kuulsus ei jää ainult siia, vaid see ulatub tagasi Kodu-Eestisse ja ka üle rahvaste piiri. Jääb alatiseks meelde südamesse tungiv lause koos viisiga Roman Toi heliloomingust: Näen Sind kord jälle, kodumaa. Ja ta nägi.

 
Eestlased Kanadas