Eesti välisluure: sõjaline oht Eestile ei ole kuhugi kadunud (1)
Eestlased Eestis | 08 Feb 2023  | EWR OnlineEWR
Välisluureameti juht Kaupo Rosin. Foto: Delfi ekraanitõmmis
Täna avaldatud välisluureameti raportist selgub, et kui Venemaa peaks Ukraina vastu saavutama diplomaatilist või sõjalist edu, siis tugevneks mõne aasta jooksul ka Venemaa surve Balti riikidele

2023. aastal on sõjaline rünnak Eesti vastu ebatõenäoline, sest Venemaa on sõjaliselt seotud Ukrainas. Kuid sõja lõppedes on ette näha ka julgeolekuriskide suurenemist Eestile.

Balti riikide seisukohast on Venemaal veel piisavalt sõjalist võimekust, et meie piirkonnas usutavat sõjalist survet avaldada. Venemaa Relvajõudude võimed saab kvantitatiivselt taastada Eesti piiri vahetus läheduses kuni nelja aastaga.

Kui eelmise aasta raportis märgiti, et diplomaatilise või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses on oht, et Venemaa tugevdab poliitilist-sõjalist survet Balti riikidele pikaajalises perspektiivis, siis tänavu on sellele pandud külge juba ajaline daatum: jutt käib praeguse kümnendi keskpaigast.

Välisluureameti juhti Kaupo Rosina sõnul on Venemaa demonstreerinud otsuseid, mis pole kasulikud ei talle endale ega kellelegi teisele.

„Sõja laiendamisega Ukrainas demonstreeris Venemaa oma tahet ja oskust teha äärmiselt rumalaid otsuseid ja võib-olla ka väärkalkulatsioone, sest sõda ei läinud ju selliselt nagu algselt plaanitud,“ sõnas ta. „On tõenäoline, et Venemaa teeb tulevikus selliseid otsuseid veel, mis talle endale ega kõigile teistele kasulikud pole. Oht on kasvanud.“

Välisluureameti analüüsi kohaselt peab Venemaa Balti riike NATO haavatavamaks osaks, mistõttu oleksid need NATO ja Venemaa konflikti korral koht, kus sõjalist survet avaldada.

Välisluureameti andmeil on Eesti operatiivsuunda katva Venemaa relvajõudude 6. armee osised ja Pihkvas asuva 76. ründedessantdiviis sõja esimesest päevast olnud seotud lahingutega Ukrainas ja kandnud seal suuri kaotusi. Kuigi Venemaa mobilisatsioonivarudes jätkub tehnikat uute üksuste formeerimiseks, on siiski küsitav vajaliku kompetentsi leidmine formeeritavate üksuste staapide mehitamiseks, märgib välisluureamet. Vene relvajõududest on paljud väljaõppekeskuste instruktorid saadetud Ukrainas võitlevatesse üksustesse ning see on põhjustanud taseme languse väljaõppekeskustes ja mobiliseeritute kokkuharjutamisel sidusateks üksusteks.

Eesti välisluure ei näe, et Venemaa juhtkond loobuks Ukrainas oma eesmärkidest, seda seal kohatud vastupanule ja saadud kaotustele vaatamata.

Ehkki ukrainlaste kaitsetahe, riigi relvajõudude võitlusvõime ning lääneriikide ühtsus Ukraina toetamisel üllatasid Kremlit, ei ole Venemaa strateegiline eesmärk muutunud ning Ukraina allutamine ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmine on endiselt Venemaa siht, võib lugeda raportis.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
kontrainsurgent10 Feb 2023 11:47

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Eestis