Eesti saatis sõja puhkedes Ukrainasse rohkesti Javelin rakette. Allikas: mil.ee
"Eesti sõjaline abi Ukrainale hakkab lähenema 300 miljonile eurole. Sellega me oleme endiselt igasugustes suhtarvude mõttes - kas SKP-sse või kaitse-eelarvesse - maailma suurimaid toetajaid," ütles Salm.
Viimasel ajal on Eesti peamine abi läinud Ukraina sõjaväelaste väljaõppele. Lisaks väljaõppele soovib Ukraina abi saada ka laskemoona ja õhutõrje osas.
Ukrainale annavad abi mitmed riigid, eeskätt muidugi USA, aga ka näiteks Saksamaa on tõhusalt panustanud. "Saksamaaga seoses ma tahan siin ära klaarida selle, et kaitseministeeriumi hinnangul on üleüldine kriitika Saksamaa suhtes ülekohtune. Saksamaa on olnud nominaalselt väga suur Ukraina toetaja, ainuüksi sõjalist abi on nad andnud 1,5 miljardi euro ulatuses ning sinna lisaks veel otse Saksamaa riigieelarvest üks miljard eurot muuks otstarbeks," rääkis Salm.
Lisaks tõi Salm välja, et sel nädalal tuli Rootsi välja järjekordse sõjalise abi paketiga Ukrainale. "Tähelepanuväärne on, et selle maksumus oli kokku 276 miljonit eurot ning see on oma suuruselt rohkem kui senine Rootsi abi kokku," rääkis Salm. Oluline on ka see, et paketis sisaldusid ka õhutõrjevahendid, mida Ukraina kõige rohkem on küsinud.
Kanada teatas hiljuti 34 miljoni dollari suurusest paketist, mis sisaldab muuhulgas satelliitpildimaterjali, droonikaameraid, talvevarustust ja muud. Lisaks sellel nädalal toimunud G20 kohtumisel veel 500 miljoni dollariline abipakett mida saab ka siis kasutada Ukraina abistamiseks, märkis Salm.
Lisaks teatas Hispaania kuue õhutõrjesüsteemi Hawk annetamisest Ukrainale ning on varem juba andnud ka haubitsaid, märkis Salm.
Hoolimata sõjalisest abist on ligi 20 protsenti Ukraina territooriumist endiselt okupeeritud. "Suures plaanis rinne ikkagi seisab," ütles Salm.
Kantsler tõi välja, et Venemaa kuulutas 21. septembril välja mobilisatsiooni ja novembri alguses oli selle tulemusena 90 000 sõdurit juba saadetud rindele ning tänaseks on rindele jõudnud hinnanguliselt juba 150 000 sõdurit.
"Jah, me teame, et nad on halvasti varustatud, kehvasti välja õpetatud, katastroofilise moraaliga ja kõik sinna juurde kuuluv. Aga samal ajal 150 000 sõdurit on väga-väga suur arv. Tuletan meelde, et Eesti sõjaline struktuur järgmise aasta lõpuks on 36 000. Ning midagi ei ole teha - kiiruses ja kvantiteedis peitub ka teatud kvaliteet," rääkis Salm.
Salm viitas ka sellele, et Venemaa mobilisatsioonireserv on kokku 30 miljonit, mis tähendab, et tänaseks on ainult üks protsent sellest kasutusse võetud.
Kui Venemaal ei pruugi enam jätkuda kõrgtehnoloogilist täppismoona, siis kuna enamus kahju tehakse Ukrainas kõige lihtsama, nii-öelda lolli moonaga, kus ei ole mitte ühtegi kiipi sees ja seda Venemaal jätkub, on eriti tähtis jätkata Ukraina toetamist, rõhutas Salm.
Kommenteerides viimasel ajal taas sagenenud jutte võimaliku rahu sõlmimisest praeguses olukorras, tõi Salm esile mitu põhjust, miks seda ei tohiks teha.
"Esimene põhjus on see, et kui Ukraina selle tulemusena peab tegema territoriaalseid järeleandmisi, siis see vaieldamatult viib külmutatud konfliktini. Külmutatud konflikt tähendab seda et sajad tuhanded või isegi miljon ukrainlast peab jääma seda julgeolekuolukorda pingsalt valvama," selgitas Salm. "See tähendab, et majanduslikku kasvu ning kõike muud, mis normaalse riigiga kaasas käib, seal tõenäoliselt ei kaasne. Ehk Ukraina jääb sellisesse maa ja taeva vahelisse väga nukrasse seisu. Ja see on kindlasti Vene Föderatsiooni huvides, sest nemad püüavad selles kontekstis neid enda rüppe tagasi meelitada. See oleks kindlasti väga halb."
Kolmandaks ei ole Venemaa kindlasti loobunud oma strateegilisest eesmärgist. "Ning kuigi sõda on kaasa toonud sanktsioonid, väga suured kaotused ning kindlasti raputanud Venemaa enda ühiskonda, ei tohi me kollektiivselt jätta neile muljet, et sõjaline rünnak teise riigi vastu viib lähemale strateegiliste eesmärkide saavutamisele," rõhutas Salm. "Aga igasugune rahuleping, mis tooks kaasa territoriaalsed järeleandmised Ukrainas, täpselt sellise mulje Vene Föderatsioonile jätab. Ja eriti ohtlik on see meile, kuna me teame, mis on Vene Föderatsiooni julgeolekuhuvi," lisas ta.
Salm rõhutas lõpetuseks, et Eestis on endiselt turvaline elada, siia on turvaline investeerida ning inimesed võivad julgelt plaanida kodu osta ja teha muid pikaajalisi plaane. "Võite omale kõikidele välismaa sõpradele edastada, et Eestisse on kindlasti ka turvaline reisida," lisas kantsler.