Õiguskantsler Ülle Madise. Ekraanitõmmis
Madise tõi ühe probleemina välja, et ABIS-e loomise seadus pole selge - seal pole näiteks täpselt määratletud, milliseid andmeid andmekogus hoidma hakatakse ja kuidas ning kui kaua neid hoitakse.
"Kõik see on lükatud hoopiski andmekogu põhimääruse lahendada, mis omakorda on juba täitevvõimu tasandil. Nii et ka see on üks probleeme, millele otsime meie siin vastust, et ega viimati pole kujunenud olukord, kus riigikogu võtab vastu seaduse, mis on justkui tühi raam ja siis selle pildi sinna sisse paneb täitevvõim hoopis väiksema avalikkuse saatel," selgitas Madise uudistesaatele "Aktuaalne kaamerale".
Madise on loonud ka töörühma, mis peab täpsemalt selgitama, kuidas on tagatud, et igast andmevaatamisest jääb maha jälg ja kuidas seda jälge kuritarvituste vältimiseks kontrollitakse.
Samuti peaks töörühm täpsemalt selgitama, millistes menetlustes biomeetrilisi andmeid kasutama hakatakse. Uuesti hinnatakse ka vastavust põhiseadusele.
"Siin on küsimus, nii nagu ka president viitas, võib-olla ka sügavalt filosoofiline, et mida meie ühiskond lubab andmetega üldse teha. Ja vastab tõele, et mõistlikku, rahulikku ja selgeid sõnu kasutades peetavat arutelu pole ju selles küsimuses olnud," ütles Madise.
Töögrupi analüüsiga loodab õiguskantsler ühele poole saada sügiseks ja kui peaks ilmnema vastuolu põhiseadusega, saadetakse seadus esmalt tagasi riigikogusse ja siis vajadusel ka riigikohtusse.
Seadust vaidlustamine halduskohtus on protseduuriliselt keeruline nii üksikisikul ega ka erakonnal. Seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamist saab taotleda aga konkreetsete kohtumenetluste raames. EKRE esimees Martin Helme ongi öelnud, et erakonnana poolt vaidlustamist tõenäoliselt ei toimu.
"Ma teeks üleskutse kõikidele inimestele, kelle andmeid sinna ABIS-esse kantakse, pöörduda ise kohtu poole ja nõuda kohtu kaudu oma andmete kutsutamist kogu sellest andmebaasist. Ja kui see tegevus on piisavalt massiline, siis meil õnnestub see andmebaas muuta tegelikult töövõimetuks," selgitas Helme.