Kavandatava Eesti keskuse loomine, mis koondab enda alla praegused tegutsemispaigad, näeb põhieesmärgina praeguse tegevuse edasi arendamist, samal ajal säilitades meie kultuuripärandit, edendades eesti keelt ja kultuuri ning luues sõprussidemeid ja uusi suhteid.
Meil on võimalus mõelda viis, kümme või isegi viiskümmend aastat ette, ning kujutada, kuidas Lõuna-Ontario eestlased oma kultuuriruumis tegutsevad. Kuidas näeks näiteks välja laupäeva hommik, kui sel ajal, kui lasteaia lapsed mängivad kasutajasõbralikes ja puhastes ruumides ning gaidid ja skaudid arendavad uusi oskusi, vestlevad lapsevanemad kohvikus ja vanaemad imetlevad kunstigalerii väljapanekuid. On õhtuid, kui võimlast kuuleb harjutavate rahvatantsijate samme ning õpetajad kasutavad tehnoloogia kaasahaaravat jõudu, jagades teadmisi ning kaasates klassis istuvaid õpilasi. Pühapäeval kogunevad nii sina kui mõnisada sõpra suurde saali, et istuda söögilaua taha ja jälgida laval lahti rulluvat etendust. Selline ruumikasutuse visioon põhineb meie organisatsioonide vajadustel, mis on nende esindajatega läbi arutatud.
Lisaks nähakse ette, et uus Eesti keskus pakuks haridus-, nõustamis- ja muid tugiteenuseid eestlastest sisserändajatele või põgenikele, näiteks keeleõpet, tööhõivealast koolitust, abi tööotsimisel, tõlketeenuseid ning võimalust tutvuda Kanada kultuuri ja eluga.
Väga oluliseks osaks saaks Eesti kultuuri tutvustamine kohalikele elanikele.
Läbirääkimised Eesti Majas tegutsevate suuremate Eesti organisatsioonidega algasid juba enne 2017. aasta aprilli otsuse vastuvõtmist. Need arutelud määrasidki esialgse disaini suuna, et tagada vajalik ruumilahendus, mis rahuldaks võimalikult paljude erinevate ühiskondlike tegevuste vajadusi, ning oleks samal ajal paindlik. Kõik see sai esitatud 31. jaanuaril toimunud infokoosolekul. Praeguseks on arhitekt Alar Kongats ja projektijuht David Kalm ning paljud vabatahtlikud, kes on abistanud nende kokkusaamiste läbiviimist, istunud maha mitmete organisatsioonidega, sealhulgas koolid ja lasteaed, gaidid-skaudid, rahvatantsugrupp, spordigrupid, laulukoorid, kunsti ja filmiga tegelevad grupid, et teha kindlaks, millised on nende konkreetsemad vajadused eelseisvateks aastateks.
Klassiruumid. Nii lasteaed kui koolid toimivad kõige paremini väiksemates ruumides, kus õpetamine ja mänguaeg on eraldatud ja keskendub erinevatele vanuserühmadele või tegevuse tüübile (muusika, kunst, puhkeaeg jne). Mõlema rühma osalejate arv peaks ulatuma lähematel aastatel ligi sajani.
Hoiuruumid:
Suuruse alusel: väiksemad nagu õppematerjalid, spordivahendid, kostüümid; suuremad esemed nagu muusikariistad, kunstiteosed, mänguasjad, audio-videotehnika; ülisuured esemed nagu klaverid, koopiamasin, lavastuse rekvisiidid.
Juurdepääsu alusel: kerge ligipääsuga ja tegevuse lähedal asuvad eraldi ruumid erinevatele gruppidele. Lisaks vajavad osa gruppe hoiuruume arhiivimaterjalide säilitamiseks.
Ruumid väljapanekuteks, nagu laste tööd, pärandesemed, erineva ulatuse ja kestusega kunstinäitused, tulevaste sündmuste reklaam, jne.
Etenduste ja ürituste ruumid, kus saab korraldada laudadega õhtusööke, lavastusi, filmivaatamisi, kunstinäitusi, kontserte, spordi/tantsu/mänguüritusi, proove. See tähendab vajalikku ruumi ja juurdepääsu laudadele, toolidele, rekvisiitidele, abivahenditele, klaverile, lavale ning nõuab köögi ja transpordiala lähedal asumist.
Köök: efektiivne ja professionaalne köök on kriitilise tähtsusega jätkusuutlikkust silmas pidades (meelitab ligi võimalikke rentijaid) ja muidugi meie endi kogukonna üritusteks.
Igapäevane tegevus: lift, mis teenindab kolme korrust ja peab mahutama inimesi, lapsekäru, kunstiteoseid, toitu, rekvisiite ja muid seadmeid. Hoone sissepääsud peaksid tagama hõlpsa toidu, mööbli, seadmete, kunsti ja palju muu majja toimetamise. Vajalik on ala, kus valmistada ette trükitud materjale koolidele, koosolekuteks, muudeks üritusteks. Oluline on ka kõrgkvaliteetne tehnoloogia: wi-fi, akustika, valgustus, audio-visuaalne pool, kunsti väljapanek, jne.
Kasutamine: kuidas arvestada mitmete erinevate gruppidega, kes vajavad ruume samal ajal; kas ühiskonnast väljastpoolt korraldatud (suuremat tulu sisse toovad) üritused muutuvad tähtsamaks kui eestlaste endi tegevus?
Nende pingeliste arutelude käigus on üles tõstetud veelgi rohkem spetsiifilisi vajadusi, mis muutuvad üha olulisemaks, mida kaugemale jõutakse projekteerimisprotsessiga. Plaanide ümbertöötluse ja arenduse käigus võiks veel näiteks arvestada järgmiste lahendustega:
Sündmuste juht, kes koordineerib ruumide rentimist nõnda, et Eesti organisatsioonide tegevus on esikohal, samal ajal proovides suurendada mitte-eestlaste renditulusid.
Äriteenuste keskus vajalike kontoriseadmete, arvutite ja disaini- ning trükimaterjalidega koos ettevalmistustarvetega.
Ühendada tehnoloogia ehitusmaterjalidega, et rahuldada tegevusnõudmisi.
Erineva suurusega hoiuruumid, mis on turvalised, privaatsed ja kontrollitava temperatuuriga.
15-30-minutiline tasuta parkimine kiireteks toiminguteks; parkimine Tartu College’i parklas.
Kokkusaamisi on kavandatud edaspidigi, et kuulata ära veelgi rohkem soovitusi, mille tulemusena saaks esitada parandatud versiooni plaanidest. Kuigi kavandatav Eesti Keskus ei saa täita organisatsioonide viimset kui üht vajadust (ja soovi), siis on ta loodud selleks, et anda võimalus erinevateks tegevusteks, mis toetavad lõppkokkuvõttes meie endi kogukonda. Tulevikukasutus, ruumide ja disaini paindlikkus ning loomulikult eesti kultuuri edendamine ja kogukonnaga koostöö on just need põhiparameetrid, mis jälgivad kõigi gruppide vajadusi.
Kui teil on küsimusi või soovite oma arvamust jagada, siis võtke meiega ühendust aadressil www.estoniancentre.ca