Majandus
Merilin Pärli
Ka Eesti peab hakkama biokütuse osakaalu suurendama.
Autor/allikas: Mailiis Ollino
Katsega biolisandiga kütuseid reguleerida on riik tagasi alguses. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on loobunud paljudest põhimõtetest, mis veel mõni kuu tagasi kindlad näisid. Üksmeele puudumine nii vedelkütuste sektoris kui ka ministeeriumite vahel on viinud selleni, et uuest aastast jõustuma pidanud seadus lükkub ilmselt edasi.
https://www.err.ee/997197/biok...
Biolisandiga kütuse kohustuslikuks tegemise järel hakkas järjest välja ilmuma huvigruppe, kes teatasid, et nende spetsiifilistele masinatele see ei sobi. Esmalt küsisid omale erandit ehk võimalust tavalist, biolisandi vaba kütust edasi tankida kaitsevägi ja kaitseliit, kes põhjendasid seda biokütuse sobimatusega nende sõidukitega, mis peavad vajadusel olema valmis hetkega reageerima, kuid paagis ei tohi biokütust kaua kasutamata seismas hoida - enamik sõjamasinaid seisab enamiku aja jõude.
Selle erandi lubamise peale teatasid aga juba nii kalurid, päästeamet, kaugküttefirmad kui ka mitmed teised, et nemadki vajavad erandit.
Euroopa Liidus kehtestatud reegel näeb ette, et kümnendik müüdavast energiast peab olema keskkonnasäästlik, mis tähendab, et ka kümnendik kütusest peab vastama nendele nõuetele. Siiski plaaniti nõuet paindlikult, n-ö kvoodi põhimõttel rakendada, lubades näiteks biometaani müüjal selle võrra diislikütust või bensiini ilma biolisandita müüa või kvooti üle teistelt ettevõtetelt juurde osta.
Senine seaduseelnõu nägi ette ka biolisandi miinimumnõude ehk nn põranda, millest väiksemat kogust ei tohtinuks biolisandiga kütuse müümisel teiste võimalustega asendada. Täpsemalt pidi 6,4 protsenti müüdud energiast olema kindlasti biokütus ning 3,6 protsenti võinuks olla nii biokütus kui ka mõni muu keskkonnasäästlik kütuseliik, näiteks biometaan.
MKM-i hinnangul aga kogunes erandisoovijaid liiga palju, mis andnuks kütusemüüjatele lihtsaid võimalusi nõude täitmisel sahkerdamiseks ja sellega konkurentsieelise saamiseks, nii et erandid muutunuks kättesaadavaks hoopis neile, kel poleks põhjust biolisandivaba kütust kasutada.
Kütusemüüjad tervitavad biokomponendi lisamise kohustuse kaotamist
Eelnõu toppab uuel ringil
Nende probleemide tõttu keeldus rahandusministeerium eelnõu kooskõlastamast, leides, et CO2 heitmeid peab saama vähendada ka teisiti. Nii otsustas MKM juba septembris, et loobub seaduseelnõus 6,4-protsendilise "põranda" nõudest ning võimaldab EL-i keskkonnanõudeid täita veelgi paindlikumalt, mis tagab soovitud kütuse ka erandivajajatele. Samal ajal on MKM jätkanud arutelu huvigruppidega, et leida kõiki osapooli rahuldavat kompromissi, mida seadusena jõustada annaks.
"Vedelkütuse sektor ei ole jõudnud ühisele arusaamale, milline peaks eelnõu sisu olema. Kütusemüüjatel on oma ärimudelid, millest lähtuvalt eelistatakse üht või teist lahendust. Kuulanud ära nii kütusemüüjad kui tarbijad on ministeerium jõudnud seisukohale, et "põranda" seadmine ei ole kõikide osapoolte vajadusi arvestades kõige parem lahendus. Seetõttu ei ole vedelkütuse seaduse eelnõu tänases redaktsioonis "põranda" nõuet sätestatud," selgitas MKM-i energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks. "Oleme püüdnud sektoriga kõigile turuosalistele võimalikult sobivat lahendust leida. See on võtnud oodatust rohkem aega."
MKM saatis eelnõu justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks alles 18. oktoobril, mistõttu kulub üksjagu aega, enne kui see valitsusse jõuab.
"Loodame jõuda eelnõuga valitsusse novembrikuu lõpus või detsembrikuu alguses," ütles Vaks.
Häda on aga selles, et seadus pidi jõustuma uuest aastast. Eelnõu edasi-tagasi loksutamisega on aeg ära kulunud, ometi vajavad kütusemüüjad ka üleminekuaega, enne kui seadust rakendama peab asuma.
"Kuivõrd eelnõu menetlemine on kompromissi otsimise eesmärgil võtnud oodatust rohkem aega, oleme palunud kütusemüüjatelt ka tagasisidet eelnõu seaduseks jõustumise tähtpäevale," tunnitas Vaks.
See tähendab, et uuest aastast vedelkütuse seadus enam jõustuda ei jõua.
Toimetaja: Merilin Pärli
