Täielikult vaktsineeritud inimestest on COVID-19 koroonaviirusega sel aastal Eestis nakatunud 3980 inimest ehk 0,6 protsenti.
Kui vaadata haigestumisi eri vaktsiinide vahel, siis Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga on täielikult kaitsepoogitud 435 713 inimest. Neist 2252 ehk 0,52 protsenti on hiljem nakatunud.
AstraZeneca vaktsiini on saanud 116 940 inimest, viirusega on neist nakatunud 1182 inimest ehk 1,01 protsenti.
Ühedoosilise Jansseni koroonavaktsiiniga on kaitsepoogitud 46 347 inimest, kellest on nakatunud 418 inimest ehk 0,9 protsenti.
Moderna vaktsiiniga täielikult vaktsineeritud inimesed on kõige vähem nakatunud: 60 461-st on viirus tuvastatud 128-l inimesel ehk 0,21 protsendil.
Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi sõnul ei saa vaktsiini efektiivsuse kohta siiski üldistusi teha vaid Eestis kogutud andmete põhjal.
"Vaktsiini efektiivsust hinnatakse üldjuhul kliinilistes uuringutes. Hilisem päriselu andmete analüüsimine on märksa keerukam ja numbrilise väärtuse andmine efektiivsusele ei ole nii lihtne," sõnas ta.
Suvi tõi välja, et teiste riikide uuringutest nähtub, et endiselt peetakse kõiki vaktsiine ka delta tüve osas tõhusaks, ennekõike raske nakatumise ja surma vältimisel.
"Andmeid lisandub pidevalt ja peame meeles pidama, et iga uue tüve puhul peame rääkima taas iga vaktsiini efektiivsusest uuesti. Seega ühe vaktsiini paremaks pidamine teistest ei ole praeguses muutuvas maailmas otstarbekas," selgitas Suvi.