Avardame skandaalse VEB fondi loo fookust: Vahur Kraft
Eestlased Eestis | 02 Feb 2013  | EWR OnlineEWR
Toomas Kümmel, vabakutseline ajakirjanik

Artiklile kommentaarium siit:
http://www.epl.ee/news/eesti/a...

1998. aasta juulis vaatas 10 miljoni dollari asjas oma süütuses veendunud Eesti Panga president Vahur Kraft naljatades, kuidas näeb maailm välja läbi trellide.
Pärast eile Eesti Päevalehes ilmunud Siim Kallase intervjuud uurime VEB fondi loo järgmist peategelast, tolleaegset keskpanga presidenti Vahur Krafti.

Telesaates „Kahekõne” ütles keskpanga uus juht Ardo Hansson VEB fondi lugu silmas pidades, et kui kodanikud esitavad mõistlikke ja häid küsimusi, peab keskpank kui avalik-õiguslik institutsioon neile vastama. Endine Eesti Panga president Vahur Kraft on vastupidi vaikinud.

Üks huvitav lausejupp Eesti Panga nõukogu 1997. aasta 20. mai koosoleku VEB fondi teemalisest arutelust võib ootamatult viidata vähemalt ühele Eesti Panga kurikuulsa valeandmetega kirja idee autorile! Koosolekul arutati VEB fondi koondatud nõuete võimalikku müüki: „Kui müüa maha ainult Eesti Panga ja Ühispanga osa? Ülejäänud võivad siis teha, mida tahavad,” pakkus tollane Eesti Panga president Vahur Kraft.

On tähelepanuväärne, et kaks aastat varem oli Moskva poole teele läinud Krafti allkirjaga paber, milles hämara taustaga vene viinaärimehe firma TSL International muutus nullnõudega 32 miljoni dollari nõude omanikuks. Ja täiesti „juhuslikult” kattus summa Eesti valitsuse ja Eesti Panga nõudega ehk sellega, millest rääkis Kraft 20. mail 1997 keskpanga nõukogu koosolekul.

Seevastu 2004. aastal teatas riigikogus: „VEB fondi teemalistel aruteludel Eesti Panga nõukogus oli alati eesmärgiks olukorrale lahenduse otsimine kreeditoride huve arvestades.” Veelgi küünilisemalt teatas Kraft aga rahvasaadikutele 1999. aastal riigikogus esinedes: „… lähtutud põhimõttest, et anda VEB fondi sertifikaadid nende omanikele, kes siis juba kohapealset initsiatiivi kasutades suudaksid need vahendid n-ö lahti külmutada. Kui VEB fondi loomise ajal oli fondi maht umbes 80 miljonit dollarit, siis praegu on see ... umbes 30 miljonit dollarit. Nii et tegelikult on neid probleeme just erainitsiatiivil lahendatud.” Nagu täna teame, oli kõik vastupidi, tegelikud omanikud pole saanud midagi, vene viinaärimees Aleksandr Matt võtnud aga Krafti allkirjaga dokumenti lehvitades „bingo”.

Vahur Kraftil on tulnud vähemalt kolmel korral parlamendi ees vastata VEB fondi temaatikat puudutavatele arupärimistele, 1999., 2000. ja 2004. aastal. Jätame lugeja otsustada, kuidas tundub Krafti jutt rahvasaadikutele tänaste teadmiste valguses.

Vahur Kraft: „Mulle tundub kahjuks, et ajakirjandus on sellest VEB fondist täiesti valesti aru saanud ja näinud võimalust mingi uus skandaal üles puhuda. [- - -] Praeguseks hetkeks on fondi jäänud ümmarguselt 20 miljonit USA dollarit. Ma tahaksin veel rõhutada, et siin ei ole saadud fondivarade lahendust selles mõttes, nagu seda loodeti saada, kõikide vahendite lahtikülmutamisega Vnešekonombankist riikidevaheliste läbirääkimiste teel. Kuid kõik need fondinõuete omanikud – sest VEB fond on sisuliselt nõuete koondaja – on ise teostanud nõuete nn realiseerimist ja tänu sellele ongi nõuete, fondinõuete maht vähenenud.” (Riigikogus 13.6.2000)

Erinevalt Krafti väitest varjas Eesti Pank hoolikalt dokumente, mis näitavad VEB fondi ümber tehtud tehinguid: „Kahtlemata võib igasuguseid versioone, vandenõuteooriaid välja tuua, kuid ma tahaksin siinkohal veel kord rõhutada, et kõik tegevused, kõik ülekanded, nõuete vähenemised, mis on VEB fondis toimunud, on kirjalikul kujul kättesaadavad Eesti Panga veebileheküljel. Mul on tõesti selles mõttes kahju, et sellest küsimusest püütakse teha justkui mingit poliitilist küsimust, mingisugust vandenõuteooriat.” (Riigikogus 20.9.2004)

„… on nii arupärimises kui vastava komisjoni moodustamise eelnõus viidatud justkui selgusetusele, informatsiooni puudulikkusele või mingite summade kantimisele, siis siinkohal ma julgen küll täie vastutustundega öelda, et informatsiooni on olnud piisavalt ja mingisuguseid summade kantimisi ei ole olnud.” (Riigikogus 20.9.2004)

„Julgen teile kinnitada, et Eesti Pank ja VEB fond on oma tegevuses kogu aeg lähtunud nõuete võrdse kohtlemise printsiibist.” (Riigikogus 20.9.2004)

VEB fondi moodustades kohustas riigikogu otsus keskpanga hallata olevat fondi kuue kuu jooksul kokku kutsuma sertifikaadiomanike koosoleku. Koosolek toimus alles 2000. aastal. Miks?

Vahur Kraft: „… ma ei mäleta praegu täpselt aega, kuid VEB fondi kreeditoride koosolek kutsuti kokku. Tõsi küll, see ei toimunud kohe. Miks seda kohe kokku ei kutsutud, lähtus sellest, nagu ma ütlesin, et alles hiljem on aru saadud ja me oleme teada saanud, et nõuete maht on olnud oluliselt üle paisutatud, just mitteresidentide nõuetega, ehk saades lõpliku selguse nõuete omanikest, kutsuti kokku kreeditoride koosolek, mis ka toimus.” (Riigikogus 20.9.2004)Kraftil pole midagi lisadaEesti Päevaleht ja Delfi üritasid terve eelmise nädala jooksul saada Vahur Kraftilt selgitusi VEB fondi, valeandmetega dokumendi ja tema allkirja kohta sellel, kuid praegune Nordea panga juht ei ole kättesaadav. Samuti pöördus Eesti Päevaleht Krafti selgituste andmisest hoidumisele hinnangu saamiseks Nordea peakorteri poole. Lehe trükkimineku ajaks vastust saabunud ei olnud.

Seni on Kraft pärast VEB fondi auditi avalikustamist saatnud meediale vaid ühe kirjaliku avalduse, milles ta on öelnud, et ei ole teadlikult kunagi allkirjastanud valeandmetega dokumente. Samuti on ta öelnud, et on teinud ja teeb ka tulevikus küsimuses koostööd.

Riigikontrolör Mihkel Oviir teatas, et riigikontroll on valmis tegema panuse VEB fondiga seotud loosse selguse toomiseks. „Auditi eelduseks on, et riigikontroll saab tutvuda kõigi VEB fondi problemaatikat puudutavate materjalidega ja infoga, mis on või on olnud tallel nii Eesti riigiasutustes kui ka erastruktuurides, näiteks SEB pangas,” sõnas Oviir.

Urmas Jaagant

 
Eestlased Eestis