Avalik kiri: Rail Balticu otsustamine meenutab Eesti NSV-d4 (3)
Eestlased Eestis | 17 Jun 2017  | EWR OnlineEWR

16. juuni 2017
Rail Baltic eskiis. | FOTO: www.railbaltic.info

Taasiseseisvunud Eesti arengu 26 aasta jooksul on olnud mitmeid valikuhetki, ent praeguse riigikogu nn valmis valiku ette seadmine Rail Balticu küsimuses on pretsedenditu vabas ühiskonnas, kirjutavad Maarja Lõhmus, Marju Lepajõe, Heiki Valk ja Tõnis Mägi.

Pöördumine Eesti üldsuse ja riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Riigikogu ei saa Rail Balticu kohta teha kompetentset, informeeritud ja kaalutletud otsust, kuna esitus on ultimatiivne ja valikud puuduvad. Vorm, kuidas Rail Balticu otsustusprotsess on riigikogu jaoks korraldatud, on meile võõra totalitaristliku süsteemi praktika. Asjade käik meenutab Eesti NSV Ülemnõukogu tegutsemist, kellele anti ette Moskva nõudmised ja kes pandi sundseisu: otsustada tuleb nii, nagu kõrged ametnikud on juba otsustanud.

Tegelikkuses on läbi kaalumata eri variandid oma plusside ja miinustega. Ignoreeritakse Eesti teadlaste pikaaegset põhjalikku uurimistööd, teadusseltside seisukohti. Sedavõrd olulise, Eesti tulevikku puudutava küsimuse otsustamine riigikogu 19. juuni ööistungil, pika päevakorra lõpus on vastutustundetu ja lubamatu.

Oleme kindlal seisukohal, et eelmise ajastu poliitvõtted, mis ei väärtusta ühiskonna valmisolekut ja vajadust Eesti arengu plaanid ja pikad perspektiivid ühiskonnas avatult läbi kaaluda, ei ole kohased Eesti Vabariigi riigikogus. Kui räägime Eestist kui demokraatlikust avatud ühiskonnast, siis suletud totalitaristliku süsteemi otsustusprotsessi praktika kordamine tänases Eestis ei ole sobiv.

Peame ülioluliseks, et praegu Eesti elanikke oma maast ja varast lahutav poliitiline suund ei kanduks edasi otsustusfaasi. Eeldame, et riigikogu otsused lähtuvad Eesti elanike pika perspektiivi huvidest, kus põhieeldus on Eesti kodude säilitamine ja arendamine, Eesti looduskeskkonna tingimusteta hoid, elurikkuse säilitamine.

Tõsiseks valikute ja otsustuste väljakutseks on saanud Rail Baltic. Kujunenud olukorras peame möödapääsmatult vajalikuks alljärgnevat:

1. Peatada Rail Balticu nn joonlauatrassi leppe ratifitseerimine riigikogus ning arvata see välja 19. juuni ööistungi päevakorrast.

2. Rail Balticu trassi asukoha otsustamiseks on vaja informeeritud sõltumatut ekspertiisi ja sisulisi võrdlusi teiste võimaluste (sh Pärnu olemasolev trassikoridor) ja uuringutega (COWI). Kaalutletud otsuse langetamiseks on vaja vähemalt kolme trassi võrdlevat analüüsi ning analüüsil põhinevat otsustamist riigikogus.

Meil kõigil on võõrandamatu õigus ja austav kohustus arendada parimal võimalikul moel Eestit kui meie ainsat kodumaad, Eestit tuleb juhtida ja arendada demokraatlike põhimõtete alusel. Eesti poliitilise, kultuurilise ja majandusliku arengu kavandamisse tuleb kaasata me kodanikkonna esindajaid ja valdkondade asjatundjaid.

Vastavalt Põhiseaduse § 62 on riigikogu liikmetel õiguslikud eeldused täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja igaühe oma südametunnistusest lähtuvalt. Loodame, et riigikogu otsustab ka sisuliselt, mitte ainult kummitempli vormis, oma maa ja riigi optimaalsete valikute üle.

Maarja Lõhmus

Marju Lepajõe

Heiki Valk

Tõnis Mägi


 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Lembit Andres Tork. Arhitekt.22 Jun 2017 00:38
'Meie ainuke lootus kesta on üles ehitada ja toimima panna 3000 küla, et vajadusel oleks kuhugi lahkuda linnadest ja võimalus üle elada sõda või näljahäda. Iga võitluse jaoks on vaja tagalat'. -Ege Hirv

Iga võitlus = majandusvõitlus, keele ja kultuuri säilimise võitlus, sõda üldse.
Viieteist aasta eest oleks selline jutt kõlanud mulle suts paranoiliselt, aga nüüdseks mitte. Peaksime Eestis olema tänulikud, et meil on päris palju maad + metsa. Ka pole kadunud kõik traditsioonid. Ikka tegutsetakse oma aiamaadel. Varustatakse oma peresid mürgitamata toiduga. Kuna linnastumine ei ole täielik, siis pole sellist ohtu, nagu seda on paljudes maailma suurlinnades, et rahvas jääb täitsa abituks (pankrotis, meeleheites valitsusest sõltuvaks) või nälgib juhul, kui puhkeb sõda või tuleb suur, palju ennustatud, majanduskollaps*1.

Tagatipuks, nüüdseks tundub 100% tõestatuna, et Euroopa Liidu poolt vabatahtlikult kolonialiseeritud provintsi (nimega miljonivaesemaa Eesti) huvid peavad igaljuhul alluma EL-i igale soovile*2. Me lihtsalt enam ei saa loota, et 'loogiliselt' Brüsselile truu, tubli Eesti mänedžerklass saab edaspidiselt mäletama kust ta tuli + keda ta on kohustatud eeskätt teenima*3.

Saab näha, mida aastaks 2020, hakatakse või ei hakata kaevandama Eestis? Ja kuhu meie omaarust 'eesti rahvale kuuluvad,' aga kas siis heal või halval kokkulepel 'Euroopale kuuluvad', maapõuevarad (varandus nagu Norra nafta) kihutatakse riigist minema. Rail Balticu-ga. Mis sai rahva meelepaha kiuste parlamendis ratifitseeritud. Sest meie ei tea ja ei pea teadma. Ja nemad on targemad.

Õhtustes ETV uudistes, lausub järjest hea Priidik: 'Harjugem sellega, Eesti rahvas!'.

Saab ka näha kui kaua peavad vastu entreprenöörid/ professionaalid (nagu mina) Eesti nigelatel palkadel. Kui oleme kõik miinimumil. Kuna keegi - ja see oleme meie - peab kinni plekkima uued suured riigilaenud Euroopa Keskpangalt. Millega rahastatakse vahepealseid pagulasprogramme. Ja ka teisi vahepealseid (kollapsieelseid) väljamöeldisi, mis on 'majadus-stiimulid'. Harjugem selle sõnaga, Eesti rahvas.

Siis, kui enam ei jaksa makse maksta ja käib mõte läbi peast, välismaale kolida. Aga taipad. Et ka seal veel lisa tasanditel kräpp olla (arrivaderci Malmö!). Siis 'vahet pole': miks mitte kolida oma tagalasse?

Ühel hetkel, läpakas kaenla all, ühes käes veepang, teises labidas, ehk enam ei tundu nii halva variandina? Pangalt enam laenu ei saa (ja seda niikuinii pelgad), päästadki oma pere - külas, maal. Kas nii ka säilib eesti kultuur ja rahvas, kaks kärbest ühe hoobiga, esiteks korralik allaminek, siis ülestõus?

​Taas päästab Eestit vaesus. Nagu Vanalinna päästis nõukogudeaegne vaesus. Kui mujal maailmas usinasti lammutati omi vanalinna osasid, asendamaks neid klaas- ja betoonkastidega (moes ülemaailmse universaalse arhitektuuriga), siis meil ei torgitud. Meil polnud raha. Säilis see vana, hea. Hiljem korrastati. Rõõmustagem!

Ilusat aiamaasuve soovides!
Kodanik Lemps.

​*1 majanduskollaps. Ülemaailmne. 'Mulli kollaps. Ennekuulmatu. See aasta või järgmine. Pange kirja. Olgem mures. Isegi Hiina pole enam võlavaba. 2008 oli köömes'.- Suurinvestor Jim Rogers. Kolis Aasiasse, lapsed räägivad Mandariini keelt. http://www.businessinsider.com.... Sest ühel päeval ei saa ennast + oma riiki võlgadest vabaks osta uute laenudega. Nagu on praegune sisuliselt jätkusuutmatu võlanarkomaania-võlapüramiidiskeemi praktika. Või kes oskab paremini selgitada, miks on kogu planeet- avalik ja privaat sektorid - suuremas võlas kui kunagi varem? Silmamunadeni.
2* Vaat' kuidas 'eesrindlik' peaminister Jüri Ratas seal hiljuti koogutas pagulaskvootide teemal, aga 'tagurlik' Ungari peaminister mitte.
3* Mida teha kui isegi Eesti presidendi palk on 4-5 korda väiksem EL-i voliniku Andrus Ansipi omast?
arno19 Jun 2017 14:26
Ehk nagu Einar Laigna tabavalt iseloomustas - karu kaisust boamao lõugade vahele ... ja nüüd on see ka lõplikult otsustatud - 63 häälaga anti projektile roheline tuli. Aga küll selguvad ka need 63 nime mis raiutakse Eesti Rahva Häbisambale Eesti maa ja rahva mahamüüjate nimede kõrvale ...
e m r19 Jun 2017 03:14
Jah, ühe impeeriumi alt teise alla?

Loe kõiki kommentaare (3)

Eestlased Eestis