Ajaloolased: küüditajaid tuleks rohkem uurida ERR (13)
Kuumad uudised | 04 Jun 2011  | EWR OnlineEWR
Tartus juuniküüditamisele pühendatud koosolekule kogunenud ajaloolaste arvates tuleks ajaloo huvides asuda senisest põhjalikumalt uurima lisaks küüditatutele ka küüditajaid.

Ajaloolane Aigi Rahi-Tamm nentis, et kuigi küüditamine on Eesti ajaloos üks põhjalikumalt läbi uuritud sündmusi, on ka siin veel küllalt valgeid laike. Kõige paremini on ajaloolaste hinnangul tulevaste põlvede tarvis kirja saanud Siberist eluga tagasi tulnud küüditatute lood.

Rahuldavalt on kirja saanud ka meenutused neist, kes repressioonide tagajärjel surma said. Kui ajaloo tarvis on kirja saanud pea kõigi küüditatute nimed, siis siiani teame üsna vähe küüditajate kohta. Rahi-Tamme arvates on aga ajaloolaste seas toimunud põlvkondade vahetus, mis annab võimaluse teemat ka nüüd veidi kiretumalt uurida.

Ajalooprofessor Aadu Must rääkis oma ettekandes, et Venemaal on küüditamise teemalised arhiivid juba avanema hakanud. Samas on palju dokumente tänaseks ka hävitatud. Ajaloolaste arvates on muidugi omaette küsimus selles, kas küüditajate lugude kirjapanemine ja nende nimekirjadega põhjalik tegelemine on tarvilik tegevus või mitte.

Rahi-Tamm ütles, et ajaloo kui terviku seisukohalt oleks tarvis ka teise poole kohta teada rohkem kui täna.

Samas ütlesid mitmed ettekande päeval viibinud represseeritud, et nad arvad teadvat, kes olid kunagi nende küüditamise taga ja sellest teadmisest neile piisab. Rahi-Tamm nentis, see on täna valdavalt levinud, et paljud küüditaud arvavad oma sisetunde järgi, kes küüditajad nimeliselt olid.

Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Enn Tarto arvates peab küüditajatega paljastamisega süstemaatilisemalt tegelema. "Represseerijate pool on jäänud lahti kirjutamata. Nad peaks selle ise lahti kirjutama, aga millegipärast nad vaikivad," lisas Tarto.
 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Täpsustan10 Jun 2011 13:17
Keegi ei hoia põlisrahvast reservaatides kinni, küll aga ei tohi teised sinna siseneda. Praegu on neid tunduvalt enam kui Ameertika vallutamise ajal..
hello10 Jun 2011 08:34
Ameerika põliselanikud küüditati 1830. aastal reservaatidesse ja on seal siiani!
Jultunud valetajale09 Jun 2011 06:28
Käis genotsiid ning likvideeritu rahvuse aktiivsemat osa. Piisas suurest talust, rehepeksumasinast, palgalise tööjõu kasutamisest.
Vapse küüditati tõepoolest Eesti piires, kuid kõigi muude kodankuõiguste säilitamis4ega. Vene okypandid aga küüditasid Siberisse ning ilma külast lahkumise õiguseta. Kaasa võis ja sai vaid vähe võtta. Asemele toodi asustuskoliónistid.

Loe kõiki kommentaare (13)

Kuumad uudised