Villem Reimanist emakeelepäeval
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Hans Lugenberg18 Mar 2011 11:16
Emakeelepäeva tähistatakse, mitte ei pühitseta.
uuris järele20 Mar 2011 01:53
Eesti keele seletav sõnaraamat (http://www.eki.ee/dict/ekss/) ütleb:

pühitsema:
1. tähistama, (pidulikult) pidama. Sünnipäeva, juubelit, kihlust pühitsema. Pühitseti seltsi kümnendat aastapäeva. Täna pühitsetakse Ungaris rahvuspüha. Jõuluõhtut, jaanipäeva, emadepäeva, küünlapäeva pühitsema. Vanarahvas pühitses mitmesuguseid tähtpäevi.

2. (rituaalse puhastamisega) pühaks tegema, tunnistama v. kuulutama; (sisse) õnnistama. Preester pühitses vett. Ristimisvaagen pühitsetud veega. Surnu maeti pühitsetud mulda. Pühitsetud maa, paik. Kirikut, kloostrit, katedraali, altarit, orelit pühitsema.

3. (hrl. eitusega) kõnek millestki hoolima, millegi ees tagasi põrkama. Tema juba ei pühitse, teeb, mis tahab. Ei Alma pühitse, ütleb kõik välja, mis mõtleb.
tegelikkus21 Mar 2011 02:10
Selle emakeelega pole eraettevõtluses midagi peale hakata. Näiteks, kui ettevõtja nõuab vene keele oskust, siis saab tööd vene keelt oskav eestlane. Sama kehtib ka inglise keele kohta.
idealist21 Mar 2011 09:39
Kui olla järjekindel pragmaatik, siis võib ju nõustuda väitega, et maailmas on olemas loendamatu hulk olukordi, kus tunnistame, et emakeelest pole mingitki kasu.

Moodsates ja postmoodsates palju kultuurilistes ühiskondades on keelel pelgalt kommunikatiivne ülesanne.
Emakeele asemel on olulisim ühiskeel.

Postmodernsetes ülikoolides, kus akadeemiline vaim on vasakpoolselt liberaalitsev , kuulutatakse vabal rinnal ühiskeelset rõõmusõnumit, et iga keel, on pelgalt poliitiline suhtlemis vahend.

Söandan olla eelajalooliselt vana moodne ja väita, et igale inimesele siin ilmas on oluline üks keel. See keel, milles ta ütles oma esimese sõna, ema.

Emakeel, olgu eesti, inglise või tuareegi -, on sootuks enam, kui poliitiline kommunikatsiooni vahend kasu ja kasumi saavutamise teel.

Igal emakeelel on ainuomane ilu,
Kõlaline ja grammatiline. Igal emakeelel on ainuomane ajalugu, sõnad ja laused, mis sidumas kõnelejat esivanaematega

Lõpuks inimese keelel ja mõtlemisel on oma seos.

See keel, milles inimene üksi olles, oma ette mõtleb, määrab ära paljutki.

Ei riik ega tööandja keela meil mõelda ega rääkida emakeeles. Kui me vaid seda ise sooviksime ja viitsiksime.

Kommunikatsiooni ja poliitilisel tasandil on hea osata paljude teiste rahvaste ja muidki(arvuti) keeli. Kuid emakeel on vaid üks.

Toronto Tartus oli ilus emakeele päev. Lauldi regilaule. Kõneldi Reimannist Ilusaimas emakeeles.

Kahju, et korraldajad ei arvestanud pühapäeval kõigi emakeelt kõnelevate ühiskonna liikmetega.

Aga emakeel püsib ja saab hoitud meis enestes, meie ja selle maailma jaoks.
to - idealist22 Mar 2011 11:05
Väga ilusti öeldud! Aitäh!
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.