7. ülemaailmne Soome-ugri kongress. Täiendatud.
Eestlased Eestis | 18 Jun 2016  | EWR OnlineEWR
7. ülemaailmne Soome-ugri kongress toimus 15.-17. juunini Lahtis, Soomes ning
Maarja Lõhmus kõnelemas interneti-infoväljast ja sotsiaalmeedia-põhisest uuest ajakirjandusest
teemaks oli Soomeugri rahvaste jätkusuutliku rahvusliku arengu suunas.

See teemapüstitus vajas ekspertide koostööd igas valdkonnas ning kokku olid tulnud asjatundjad kõigist soomeugri rahvastega riikidest.

Kohal oli 23 soomeugri rahvuse esindajad, sh ca 190 delegaati ja 300 vaatlejat, lisaks üle 400 ajakirjaniku erinevatest riikidest.

Sel aastal olid 5 keskset arutelu valdkonda, millesse koondati kõige põletavamad teemad.
Viis koondatud mõttesuunda olid vastavalt:
1. Soomeugri ja samojeedirahvaste keelte - kultuuride pärandamine tulevatele sugupõlvedele
2. Soomeugri rahvaste infoväli ja ühise infovälja arendamine
3. Kodanikuühiskonna arendamine ja võim
4. Majandus ja keskkond
5. Rahvastik ja rahvastikudünaamika. Vanad ja uued diasporaad.

Kõikides sektsioonides käis 3 x 3 tundi arutelud, millest kokkuvõtted omakorda esitati ühisel lõppistungil ning kokkuvõtete täiendamine on sektsioonides osalenutele avatud veel terve nädala, enne lõplikku kongresside-vahelise 4-aastase perioodi tegevussuundadena vormistamist.

Selle aasta kongressil kuulsime ka vene-esindajate kurtmist, et kehtestatud sanktsioonid mõjuvad halvasti rahvaste suhetele ja koostööperspektiividele.
Siiski suhtuti inimlikul tasandil olukorda vägagi mõistvalt ja ka ülimalt kannatlikult.
Kannatlikkus ja leplikkus on olnud paari viimase konverentsi tunnuseks, ent siiski pigem välimiselt kui sisemiselt.

Selle aasta osalejate seltskond on näiteks meedia ja inforuumi arendamise osas veidike mõtlikum kui varasemalt, aga samas on pikemat struktuurset ettemõtlemist justkui rohkemgi.
Soomlased sõnastasid olulise printsiibi, mida järgida: need riigid, kel on riiklikku struktuuri rohkem, peaksid loobuma mugavus-sfäärist ning asuma tööle ka nende rahvaste toetuseks, kel pole oma kultuuri eksistentsi tagamiseks piisavalt ressursse ja võimalusi; me peame üksteist toetama.

Nelja aasta pärast toimub järgmine Soomeugri kongress, mis peetakse Tartus.

Pilk kontserdisaali, algamas on Lahti Sümfooniaorkestri kontsert.
Ingerlased Susanna ja Olga on õmmelnud endale ise Ingeri rahvariided. Ise endale rahvariiete õmblemine ja tikkimine on praegu ülimalt popp soomeugri noorte hulgas. Rahvariiete õmblemine on noorte hulgas populaarne ja seltskondlik tegevus, üheskoos õpitakse tikandite ja vööde tegemist. Samas on rahvariiete õmblemine ka raske, sest vanade rahvariiete eeskujusid on väga vähe säilinud.
Rahvariiete õmblemine näitab austust esivanemate kultuurimärkide ja elulaadi vastu, mis korraga on 'vanamoodsast' saanud ülimalt modernseks ja uueks ihaldusväärseks suunaks ning mis on ahvatlev unistus miljoni-linnas (Peterburis) elavatele ingeri noortele kui väga harmoonilise elu poole tagasi--suundumine ja tulevikuahvatlus.


rahvariietes noored
kongressi embleemi juures toimus kõigil päevadel aktiivne pildistamine
pilk Lahti Sibeliuse Halli saali, soomeugri kongressi avamine
Susanna ja Olga kõnelevad, et neil on plaan panna alus Ingeri muuseumile Peterburis.
Ingeri muuseum oleks ühtlasi elav kultuurikeskus, milles toimuvad Ingeri kultuuriüritused,
kus kogutakse ingerlaste elulugusid, õpitakse tegema Ingeri käsitööd ja antakse välja Ingeri kultuuri ajakirja.
Isur Dmitri Harakka - Zaitsev ja komi Marina Fedina arutavad, kuidas säilitada ja elavdada uuesti isuri keelt, aidata isuri keel noortel kasutusele võtta ka interneti keskkonnas.
Marina Fedina on komi keeleinnovatsiooni keskuse juhataja.
Dmitri Harakka - Zaitsev on isur, kes plaanib vana isuri küla elu elavdama hakata.
Eesti setod.
Setodel oli soomeugri kongressil väljas eestlaste kõrval oma delegatsioon, nad esindasid Seto kultuuri.


 
Eestlased Eestis