3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. (2)
Kuumad uudised | 03 Jan 2012  | EWR OnlineEWR
3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad.Meeleheitlik sõda oli meilt lahinguväljal nõudnud 2121 inimelu,haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Peale nende mõrvatud,teadmata kadunud - ühtekokku kuus tuhat ohvrit. Ent edukas võitlus oli loonud alusmüüri oma riigi tegelikuks ehitamiseks.

Kutsume igal aastal kõiki kaasmaalasi, kohalikke omavalitsusi,kaitseliitlasi jt. kell 10.30 Vabadussõjas võidelnuid mälestama.Süüdakem kirikukellade helina saatel mälestusmärkide juures küünlad,asetagem lilli. Peatugem hetkeks. Kandkem sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve. Andkem au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi eestlastest riigirahva.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures toimuval mälestustalitusel kõnelevad kaitseminister Mart Laar ja Reaalkooli kasvandik. Teenib EELK peapiiskop Andres Põder.

Mälestustalitused toimuvad kõikjal üle riigi, kus on Vabadussõja mälestusmärke.


Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Lipu Selts
Eesti Sõjahaudade Hooldeliit
Kindral Johan Laidoneri Selts
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum
 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
vot tak04 Jan 2012 07:30
Pärast Tartu rahu sõlmimist vahetas EW poolt ja asus toetama bolševikke nende võitluses valgekaardi ja kasakate vastu.
iseseisvuja03 Jan 2012 09:19
Eestil on ka teine ajalugu

1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust ja Nõukogude Venemaa loomist, moodustati Nõukogude Eesti eesotsas Eestimaa Nõukogude Kongressi ja Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. novembril.
See riik eksisteeris üldjoontes 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki. Vahepeal toimus aga teisigi sündmusi, sest kuigi Kadriorus olid võimul Anvelt ja Kingissepp, oli Toompeal ametis Poska. 1917. aasta 25. novembril toimusid Asutava Kogu valimised, kus 40% häältest said kommunistid. 28. novembril kuulutas Maapäev end omakorda kõrgeimaks võimuks Eestis ja avaldati deklaratsioon iseseisvusest.
2. detsembril ajasid kommunistid Maapäeva laiali ja uued valimised pidid toimuma 1918. aasta 15. veebruaril, mis jäid aga Saksa vägede saabumise tõttu ära. Wabariiklastel õnnestus enne sakslaste saabumist 23. veebruaril, mil Eesti punakaart pidas Keilas sakslastega lahinguid, deklareerida omakorda iseseisvust ja järgmisel päeval iseseisvus ka välja kuulutada.
Nõukogude Eesti (Töörahva Kommuunina) taastati 1918. aasta 28. novembril ning likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti wabariiklaste poolt 1919. aasta 18. jaanuaril. Lenin tunnustas seda riiki 1918. aasta 8.detsembril ja 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse.
Üritati taastada 1924. aasta 1. detsembril aga taastati alles 1940. aasta 21. juulil president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poolt.
Seega, 1940. aasta 6. augustil astus Nõukogude Liitu mitte Eesti Wabariik, vaid Nõukogude Eesti, aga 1991. aasta 20. augustil astus NL-ist välja mitte Eesti NSV, vaid 1990. aasta 8. mail loodud Eesti Vabariik.
Kuna Venemaa Fäderatsioon astus de jure 1990. aasta 12. juunil NL-ist välja, siis kuulus Eesti Vabariik NL-i koosseisu ka ilma Venemaa Föderatsioonita aga ka Leeduta.

http://et.wikipedia.org/wiki/E... Eesti Kütiväed

Loe kõiki kommentaare (2)

Kuumad uudised