25 aastat Bibliograafia Klubi
Eestlased Kanadas | 05 Nov 2010  | Eerik PurjeEesti Elu
Tartu College’i juures tegutsev Bibliograafia Klubi tähistas oma 25. aastapäeva piduliku kokkutulekuga pühapäeval, 31. oktoobril Tartu College’i saalis. Eeskava motosildiks oli „Arhiiv ja muuseum: humoorikat ja tõsisemat“.

Klubi esimees prof Jüri Daniel edastas oma avatervituses kõigepealt kaks teadet. Peaarhivaar Piret Noorhani viibis tööülesannetes USAs ning oli saatnud kirjaliku tervituse, mille esimees ette luges. Teine sõnum oli kurvema iseloomuga. Nimelt oli saabunud teade klubi liikme Aadu Randpalu lahkumisest igaviku teedele. Teda ja mitmeid teisi, kes lahkunud viimase viie aasta jooksul, mälestati vaikse leinaseisakuga.
Tunnustust väärinud klubiliikmed. Vasakult: Aksella Lokk, Erich Rannu,Guri Raag, Marcella Raag. Foto: E. Purje

Rutt Veskimets esitas meisterliku referaadi teemal „Arhiiv ja muuseum“, temale omase huumoriga demonstreerides muuseumi jaoks sobivaid esemeid ja tutvustades nende omapärast ajalugu. Kaks nägusat napsiklaasi olid valmistatud põgenikelaagris konservipurkidest. Väike keraamiline vaas oli perele kingitud põgenemisel. Luges lõigu kirjast, mille keegi kirjutanud Saksamaal Rootsi põgenenud õele, kuid millegipärast saatmata jätnud. Kirja kirjutaja oli eluga pääsenud torpedeeritud laevalt. Laagris valmistati puutaldrikuid, sõlgi ja muid ehteid. Tehti ka palju ehisnahatööd, millega üritati siin mandrilgi leiba teenida, kuid turgu leidus vaid kaasmaalaste hulgas. Kõneleja rääkis ka oma külaskäigust Tallinna Okupatsioonimuuseumi, kust ammutas arusaama sellest, kuidas rasketel aegadel elati, mõteldi ja kõige kiuste hakkama saadi.

Elevust tõi kavasse dr Omar Danieli ja tema abikaasa Erika Raumi muusikaline ettekanne. Esimene oli loonud huvitava kompositsiooni eesti rahvalikest lauludest, mille viiuldajast Erika heliloojast abikaasa klaverisaatel ette kandis. Kui kunstnikke pärast marulisi ovatsioone roosidega tänati, oli õisi kolm – üks kaasas olevale pisitütrele nimega Röslein. Ilmselt austatakse selles peres Schubertit.

Pärast lühikest vaheaega, mille vältel oli võimalik tutvuda mitmesuguste väljapanekutega, võttis uuesti sõna dr Jüri Daniel, kes tegi teatavaks, et klubi soovib avaldada juubeli puhul tunnustust neljale teenekale liikmele, nimelt Aksella Lokk, Erich Rannu, Guri Raag ja Marcella Raag. Nagu esimees mainis, pole klubil ordeneid jagada, kuid rinda kinnitatud nägusast valgest korsaazhist ja südamlikust käesurvest publiku tugeva aplausi saatel tundsid mainitud isikud vist enamgi rõõmu.

Teiseks kõnelejaks oli Tartu Instituudi arhivaar dr Roland Weiler, kelle teemaks oli „Arhiiv ja raamatukogu“. Kõneleja lausus, et 35 aastat tagasi ilmus mahukas koguteos „Eestlased Kanadas“, kuid nüüd on aeg uuendada ajalugu ja sellejuures tuleks ka juba abiks võtta inglise keel. Hea näitena tõi ta ette Alberta eestlaskonna, kes on välja andnud heakvaliteedilise ingliskeelse DVD, milles tutvustab oma tegevust. Ta kutsus rahvast üles toetama arhiivi materjali ning vabatahtliku tööjõuga.

Kadunud klubiliige Ellen Irs oli tuntud vaimuka vemmalvärsimeistrina ja tema sepitsustega naerutati publikut seegi kord. Elna Libe ja Ester Paomees esitasid pensionäri pajatusi, kõnekäänu vigureid tutvustasid Suit Olvet ja Vello Tõu. Eriti viimane tekitas publiku hulgas elevust, kui hakati üksteise võidu nautima eelrõõmu mõne väljendi liiga täpsest tõlkimisest inglise keelde, olgu selleks siis keelepeks, kellegi kulmu rulli löömine või igapäevane „kuidas käsi käib?“

Lõppsõna lausus ürituse komitee juhataja Aino Müllerbeck, kes ühtlasi tegutses teadustajana. Kõik esinejad kutsuti ette ja nende panust pärastlõuna heaks kordaminekuks hinnati roosiõiega. Kohv ja kringel koos näitusega ootasid.
Pärast esinemist. Erika Raum, Omar Daniel ja Röslein isa süles. Foto: E.
Purje


 
Eestlased Kanadas