Aasta algas kunstniku Eduard Zentšiku jaoks üsna viljakalt – lisaks näitustele Tallinnas ja Skandinaavias, avati 6.veebruaril tema personaalnäitus New-Yorgis. Mitte eriti palju eesti kunstnikke võivad uhkustada näitustega maailmakunsti pealinnas Manhattanis, kus paiknevad kõige kuulsamad art-galeriid. Zentšiku näitus avanes ühes neist – kaasaegse kunsti galeriis Artifact.
Eduard Zentšik on Baltikumis ja Euroopas tuntud oma sürrealistlike töödega, kuid selgus, et lisaks sürrealismile töötas kunstnik mitu viimast aastat pingeliselt uute sarjade kallal stiilis ar-bryt. Manhattanis aga toimus tema debüüt selles kaasaegses kunstisuunas, kus käesoleval ajal võidab see stiil turgu ja meelitab art-diilereid.
Mõiste ar-bryt juurutas 1945.aastal prantsuse kunstnik Jean Debyffet, 1972.aastal aga hakkas kunstiteadlane Roger Cardinal kasutama nimetust Outsider art ingliskeele ekvivalendina.
Näituse läbiviimist planeeriti veel 2011.aasta teisel poolel ning kogu selle aja vältel tootas Eduard Zentšik new-yorgi kuraatoritega, valmistas ekspositsiooni ja suhtles art-kriitikutega, kes hindasid kõrgelt tema tööde taset. Järgnevalt on ära toodud väiksemad katkendid press-reliisidest ja näituse retsensioonidest:
“Lisaks kunstniku stilistlikule kindlusele ja Eduard Zentšiku julgete kujundite ülesehitusele, viskub silma, et kunstnik on esmajärjekorras hõivatud ontoloogiliste uuringutega. Selles on kunstniku loomingu peamotiiv, kes seisab muinasjutulisel tõepärasusel, mis täidab mõistust ettenägija hallutsinatsioonide ja ekspressidega. See töö võib tekkida vaid kultuurilise konteksti ettenägevast mõistmisest ja kaasaegse maailma sisemisest tööst.“.
“Tähelepanelik vaataja märkab samuti Zentšiku visuaalset märgistatust selles, et kunstnik tegeleb mutatsiooni ja metamorfoosi ideega. Laias mõistes on see kirjatüüp, mil lõuendit kasutatakse tavaliselt käsitsi kirjutatud müstiliste paneelide erimina, milledel – kui uskuda Freudi – tekib psüühika mudel. Eduard vastandab erinevaid reaalsuseid, et leida integratsiooni mittesarnasustes, dramaatilises finaalis, segada sümboolne, reaalne ja ettekujutatav“.
“Kunstnik segab kokku suletud ruumi klaustrofoobia lähedase intensiivsuse, kus me näeme vabastava tulekahju suursugusust (sageli konkureerivate inimeste, loomade ja muude elusolendite suursugusust). Need objektid on selle, kõikide eelduste kohaselt ebamaise osaks, mis on mõeldud väljakutse viskamiseks inimvajadustele ja – soovidele. Läbi kujutiste sellise kõrgelennulise pealekandmise annab Zentšik ilmpulssidele ja instinktidele väljendusrikka vormi, mis tundub, et on ülekaalus tunnete ja mõistuse üle. Samaaegselt antakse läbi mastaapsete moonutuste edasi üldise inimkogemuse kõrgete kannatuste ja rõõmude tunne“.
“Zentšiku impulsid sisaldavad kõikide kunstiliikide stamme, lamineeritud kahekümne esimese sajandi sümboolsete efektide ja maalikunsti lameduste tunnetel psühholoogilise diversiooni elementidega. Ta tugevdab mõjude segu, et luua erutavad tööde sarjad. Siin esitleb kunstnik meeleolu ja unistuse sisemist maastikku, tunnetuslikku joobumust, looduse ja kultuuri vastupidised maailmad“.
Näituse käigus, mida hakatakse eksponeerima kogu festivali jooksul, toimub suur öö, tänu millele tutvustatakse Eduard Zentšiku töid kuulsate muuseumite ja kaasaegse kunstigaleriide kuraatoritele ja direktoritele, nimekatele art-diileritele ja kollektsionääridele ning paljudele muudele New-Yorgi kunstimaalilma mõjukatele persoonidele.
Ka Eestis oli kunstnikul palju muresid, kuna üritus sellises ringis ja sellistes mastaapides nõudis hulgaliselt kulutusi. Näituse korraldamise realiseerimisse panustas hindamatu panuse Sillamäe Sadam Tiit Vähi juhtimisel, kes on juba korduvalt osutanud olulist abi Eduard Zentšiku projektidele. Rõõmustab see, et sellised suured Eesti ärimehed, kui härra Vähi, jätkavad kunsti metsenaatsuse traditsiooni ning annavad noorele andekale põlvkonnale võimaluse oma loomeideede realiseerimiseks.
New-Yorgi massiteabevahendite kajastuste kohaselt võib Eduard Zentšiku nimi peale näituse avamist muutuda kuulsaks isegi rahvusvahelisel tasemel, kuna tema ööd kutsuvad esile kirjanike ja kriitikute vaimustuse ja tormikaid retsensioone, kes nimetasid Zentšikut väga perspektiivseks kunstnikuks kaasaegse kunsti turul ning on veendunud, et peale esimest näitust Ameerikas järgnevad sellele uued ettepanekud ekspositsioonide läbiviimiseks New-Yorgis ja Euroopas.
Zentšik ise on väga rahul nii näituse, kui oma uute maalidega:
“- Minu jaoks on see loomingus täielikult uus etapp. Loomulikult on näitus sellise tasemega galeriis – ülisuur samm edasi. Kahekordselt meeldiv on see, et kuraatorid ja galeriilased leidsid mind ise, väljunud Internetis minu loomingule.
Mitu viimast aastat olen uurinud kaasaegse kunsti erinevaid suundi. Minu arvates on postmodernism oma korduvuse ja igavese ülekordamise tõttu jõu kaotanud. Ning väga kunstlikult püüab end hoida aktuaalse kunsti edetabelis. Kontseptualismi teine vool osutus esimesest primitiivsemaks ja vaesemaks ning teeb ebakohaste ideedega ka endale nalja. Ühesõnaga selleks, et mitte mängida ilusate sõnadega, ütlen ausalt, et kaasaegne kunst on juba ammust ilma muutunud suureks onanismiks.
Samuti viisid minu uuringud mind huvitavasse valdkonda, sellisesse kui ar-bryt ehk outsider art. Selgus, et selles üleinformeeritud maailmas on võimalik ime – puhas kunst ning loomulikult haaras see mind tõeliselt. Selles on naiivsust, eelajaloolise kunsti mingi primitiivsus, soov olla tõeline … See on kunst olla siin ja praegu. See on nagu võitlus kõikide pahedega ja rakse teekond, mille lõppeesmärgiks on isiklikud suhted Jumalaga.
Viimaste aastate jooksul on umbes 200 tööd minust justkui välja tunginud. Ma ei pea isegi midagi välja mõtlema, see voolab ise tormika vooluna. See on nagu märkmik teisest dimensioonist. Seda aga ei saa kirjeldada sõnadega ja isegi nähes, ei ole võimalik mõista, millest käib jutt. Vaid nendele, kes oskavad ridade vahelt lugeda, avatakse veidike uksepilu. Sellega ongi imeline meeletu outsider art“.
Peale uute tööde debüüti Mahnattanil, planeerib Eduard Zentšik sel aastal korraldada näituse kaasaegses outsider art stiilis ka Tallinnas.
Kunstnik Eduard Zentšik sündis Sillamäel, kus elab ja loob kunsti viimase 15 aasta vältel. Tema personaalnäituste arv on ületanud 50 piiri, tööd aga asuvad paljudes Eesti, Skandinaavia ja Euroopa riiklikes ja erakollektsioonides.
