See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/yana-toom-otimaal-eesti-perelt-voetud-lapsest-eesti-kodanik-voeti-pantvangi-ja-meie-ametnikud-ei-suuda-reageerida-terve-kuu-jooksul/article45356
Yana Toom Šotimaal Eesti perelt võetud lapsest: Eesti kodanik võeti pantvangi ja meie ametnikud ei suuda reageerida terve kuu jooksul
16 Jul 2015 EWR Online
www.DELFI.ee
16. juuli 2015
 - pics/2015/07/45356_001.jpg

Yana Toom
Foto: Andres Putting

Europarlamendi saadiku Yana Toomi sõnul on aasta jooksul laps ära võetud kolmest Suurbritannias elavalt Eesti perelt, Eesti riik pidanuks oma kodanikke selle eest kaitsma.

Paraku probleem lastekaitsega Suurbritannias pole uus - Euroopa Parlamendi Petitsiooni komitee liikmena olen lugenud kümneid pöördumisi lastevanematelt, kellelt erinevatel põhjustel võetakse lapsed ära ja antakse üle kasuperedele. Komitees korraldati ka kuulamised sellel teemal, sügiseks on planeeritud töövisiit Suurbritaniasse, et asja kohapeal uurida.

Eesti juhtumeid oli aastaga kolm. Üks nendest minu hinnangul võis olla õigustatud, ühel korral aga ei julgenud noor ema (vaatamata sellele, et ma tungivalt pakkusin abi) oma õiguste eest seista ja andis alla. Kuna 12 kuu jooksul on lapsi Eesti peredest ära võetud kolmel korral, ma eeldan, et seda on juhtunud ka varem. Seega jääb arusaamatuks, miks ei suutnud meie riik omandada vajalikke kogemusi, et oma kodanikke kaitsta.

Kodakondsus eeldab mitte ainult kohustusi, vaid ka õigusi, ja üks nendest on õigus riigipoolsele kaitsele. Sisuliselt oleme olukorras, kus Eesti kodanik (kolmekuune, aga sellegi poolest kodanik) võeti pantvangi, teavitamata sellest Eesti esindust. Ja meie tublid ametnikud ei suuda reageerida terve kuu (!) jooksul, nagu oleks tegemist India või Sudaani, mitte EL-i liikmesriigiga. Justiitsministeeriumi vastusest lugesin välja, et "nemad ei saa teha imesid". Vägisi jääb mulje, et ime juba sündis - märkamata endi jaoks jõudsime olukorda, kus me käitume nagu föderatsiooni osa, mitte nagu iseseisev riik ja allutame oma kodanike huve teise liikmesriigi seadusandlusele.

Ma siiralt loodan, et uuel välisministril õnnestub kord majja lüüa ja selline asi, nagu "kollektiivpuhkus" Eesti riigi esinduses ei tule iial enam kõne alla. Marina Kaljuranna eelkäia sai meedias noomida selle eest, et "kutsus vaibale" teise riigi suursaadiku - usun, et antud juhul selline kutse teeniks ka rahva poolehoiu.

Endine välisministeeriumi asekantsler, värske välisminister Marina Kaljurand kinnitas eile, et ministeerium on tegelenud Falõnskovide juhtumiga aktiivselt, nad on olnud ühenduses kohalike sotsiaaltöötajate ja perega, aidanud leida sobiva tõlgi. Ta kinnitas, et Suurbritannias tuleb jälgida kohalikku seadust, hoolimata sellest, et laps on Eesti kodanik.
Märkmed: