WIR SIND AUS ESTLAND
Eestlased Eestis 24 Apr 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Juta Kivimäe, M.A.
The Art Museum of Estonia

“Wir sind aus Estland” on esimene suurem eesti kasaegse kunsti väljapanek Heidelbergis. Melnikowi galerii ja Eesti Kunstnike Liidu koostöös valminud näitus tutvustab eesti tänpäeva kunsti läbi erinevate professionaalsete kunstnike loomingu. Esindatud on maal, graafika ja videokunst erinevatelt kunstnike generatsioonidelt. Eesti väikese rahvaarvuga võrreldes on professionalseid kunstnikke väga palju, täna pisut enam kui 900. Suur osa neist on haaratud ka aktiivse rahvusvahelise näitusetegevusega. Eesti kunstnike keskealine ja vanem põlvkond on oma erialase hariduse saanud enamasti Tallinna Kunstiakadeemiast. Noorematel kunstnikel on olnud võimalus õppida maalikunsti ka Tartu Ülikoolis ning täiendada end väljaspool maailma kunstikeskustes.

Jaan Elken (1954) on silmapaistvamaid eesti maalijaid, kelle mõjutused kodumaise maalikunsti arengule viimastel kümnenditel on väga suured. Ta on Eesti Kunstnike Liidu presidendina üks kodumaise kultuurielu korraldajaid ning on Tartu Ülikooli maalikunsti professorina olnud mitmete simapaistvate noorte kunstnike õppejõud. Tema puhul võib rääkida koolkondlikkusest noores maalikunstis. Elkeni kümnendite vältel arenenud äratuntavalt isikupärast maalikeelt iseloomustab autor ise: “Räägin oma maalidel aistingutest ja vaistudest, kuidas asju tajun. Need on vägagi konkreetsed /…/ Usaldan pastoosse maalilise faktuuri kõrval teksti kui pildistruktuuri lahutamatut osa, see on minu uus kunstiline DNA”.

Näituse noorimad esinejad, juba arvestatava maalijapagasiga Riina Kivirüüt (1980) ja Laura Põld (1985) on mõlemad olnud ka Jaan Elkeni õpilased. Riina Kivirüüt on traditsiooniliste maaliliste väärtuste pühendunud hoidja. Tema tundlikel maalipindadel ulatavad maalilise klassika meetodid käe kaasaegsele ühiskonnatunnetusele. Laura Põld (Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistrand) on üks silmapaistvamaid noori eesti kunstnikke. Ta on mitmete kunstiauhindade ja stipendiumide laureaat. Tema lakooniline video “Nimeta” on lahendatud autoerootilise eksperimendina.

Evi Tihemets (1932) on silmapaistvamaid eesti graafikakunstnikke, kelle mitmekülgsed loomingulised saavutused ulatuvad tänaseks poole sajandi taha. Tema töö on pälvinud korduvalt tunnustusi kodumaal, ent ka rahvusvahelisi auhindu. Neist viimane tuli Krakówi graafikatriennaalilt aastal 2006. Ta on vabagraafiku ja viljaka raamatukunstnikuna mõjutanud eesti graafika arengut kõigil sõjajärgsetel modernismi aastakümnetel. Klassikalisi graafikakunsti võimalusi tundlikult ja oskuslikult rakendades on ta saavutanud väga kaasaegselt mõjuvaid tulemusi. Värvil on tema looduspoeetilistel lehtedel olnud alati oluline iseseisev tähendus.

Kaljo Põllu (1934) tuli eesti kunstiellu 1960. aastail kohalikku kunstikonteksti muutva avangardistliku mentorina Tartu Ülikooli Kunstikabinetti juhatades. Praha sündmused 1968 olid murdepunktiks, mil tema looming pöördus Eesti muinaskultuuriga seotud radadele. Eesti Kunstiülikooli professorina Tallinnas korraldas ta oma üliõpilastega õppereise soome-ugri muinasusundiga seotud paikadesse Põhjalas. Soome-ugri ürgalge uuringust välja kasvanud graafikasarjad “Kodalased”, “Kalivägi”,“Eesti maastikud” ning “Maa ja taevas”, on tuntud kogu põhjamaises kunstimaailmas.

“Eesti maastikud” on läbi aastakümnete valminud erinevate kodumaiste maastikena ent sisaldavad ka tunnuseid fennougrilisest mütoloogilisest maailmapildist.

Kaljo Põllu on Jyvaskyla Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia audoktor ning mitmete kunstipreemiate laureaat, millistest viimane on Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind 2007.

Virge Jõekalda (1963) looming on keskendunud Läne-Euroopas juba 15. sajandil kasutusele võetud kuivnõelatehnika (drypoint) arendamisele. Kunstikriitikud on tema ridamisi rahvusvahelisi preemiaid pälvinud loomingut nimetanud väga naiselikuks ja tundlikuks. mida võivad kinnitada ka Heidelbergi näitusel esindatud väikesed kuivnõeltehnikas lehed seeriast “Diary”. Need tööd peegeldavad ühtaegu nii igatsust ilu ja harmoonia järele kui ka kunstniku ja naise isiklikke kogemusi. Lehed on redutseeritud kujundlikkusega, sageli võib vaid aimata figuure või naisekeha tunnuslikke fragmente.

Mari Roosvalt (1945) on läbi aastate interpreteerinud ajaloolist kultuuriruumi. Ta ühendab arvukatelt reiside kaasa toodud fotomaterjali klassikaliste maalitehnikatega ning tulemuseks on esteetiliselt lummav väga kaasaegsne infoküllane teostesari. Ta eksponeerib oma maalidel ja akvarellidel äratuntavaid fragmente kultuuriliselt rikastest paikadest. Vaataja tunneb tema maalidel ära nö koha hinge et Mari Roosvalt suudab oma teostesse kätkeda katuntavalt palju positiivset energiat ning kunstniku enda uudishimuliku ja tunnetusvalmis olemuse. Fotofragmendid ja kollaaž annavad tema maalidele juurde nii päevakajalist informatiivsust kui ka isiklikku subjektiivsust.

Sirja-Liisa Vahtra (1973) käsitlus maalikunstist ja graafikast läheneb minimalismile. Tema intellektuaalsed katsetused ühendada visuaalset- ja sõnakunsti asetavad vaataja koos kunstnikuga alatasa mingisse poeetilisse eksperimenti. Kunstnik liigub meelsasti kunstiajaloost tuntud kontekstides, interpreteerib erinevate ajastute trende ning teeb neist omaenda loomingus väga mängulisi ja vaimukaid järeldusi.

Mall Nukke (1964) tuli kaheksakümnendatel eesti kunsti tollases neopopi laines ja ongi jäänud tänaseni interpreteerima popkunsti ammendamatuid võimalusi.. Ta liigub võrdse vabadusega ortodoxi ikooni kanoonikas ja idamaiste mütoloogiate keerukates labürintides. Piltide sisuks aga on alati väga tänapäevased probleemid, mida kunstnik põnevate ajaloost näpatud kujundlike meetoditega lahkab. Mall Nukke kasutab maalikunsti tehnikate kõrval meelsasti kollaaži ja vanandavaid ning pragundavaid lakke, mis annaved tema töödele petlikult vanaaegse välimuse.

Andres Tolts (1946) astus eesti kunstiellu 1960. aastate lõpul, mil uus kunstnikegeneratsioon süvenes pop-kultuurist kantud kujundlikkusesse ning tollast eesti kunstielu uuendanud puht-esteetilistesse vormiotsingutesse. Andres Tolts on Ka täna tunduvad tema lõuendile maalitud kompositsioonid alati vormiliselt lausa uskumatult veatud olevat. Reaalsest tegelikkusest distantseeruvas pildimaailmas on reaalsed elemendid vaid ehituskivid, millest luuakse täiuslik esteetiline keskkond. Andres Toltsi pildiruumide ülesehitus on alati täpselt kaalutletud. Tema maalidel valitsevad harmoonia ja rahu.

Mare Vint (1942) on kunstielus osalenud 1960. aastate alusest. Tema loomingut
ilmestab ülim vormitäius ja harmooniataotlus. Tema looming on aastakümneid käsitlenud korrapärastele geomeetrilistele printsiipidele üles ehitatud pargi- ja arhitektuurimotiive, meenutades pisut metafüüsilise maali klassikuid. Tema seerias „Maa ja taeva vahel” (Zwischen Erde und Himmel) on kombineeritud täiuslikes vahekordades litomotiive, dekoratiivpaberit ja käsitsi koloreerimist. Näiliselt peaaegu olematud motiivid pildimaailma tühjuses on kantud haprast poeesiast ja mõjuvad üllatavalt, nagu ebamaine ilmutus argises reaalsuses.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus