See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/wikipedia-veebientsuklopeedia-sai-kumneaastaseks-err/article31026
Wikipedia veebientsüklopeedia sai kümneaastaseks ERR
15 Jan 2011 EWR Online
Ekraanipilt Wikipedia veebilehest (ERR)

Kümme aastat tagasi alustas tegevust vaba veebientsüklopeedia Wikipedia, mille ainulaadne vabatahtlike kogukond on selle aja jooksul loonud 17 miljonit artiklit 270 keeles.

Mittetulundusühingu Wikimedia Eesti juhatuse liige Teele Vaalma ütles ERRi raadiouudistele, et entsüklopeedia eestikeelne versioon alustas tegevust 2002. aasta augustis ja praegu on selles 81 360 artiklit.

"Aktiivseid kaastöölisi on umbes paarkümmend, vähem aktiivseid umbes 400 ja neid, kes veel harvem satuvad sinna kirjutama, on veel palju rohkem," rääkis Vaalma.

Tema sõnul on Vikipeedias päris palju artikleid geograafia ja ajaloo teemal, veidi vähem on kajastatud tehnikateemasid. "Vikipeedia peamine eesmärk on jõuda palju rohkemate inimesteni. Nii nendeni, kes seda loevad, kui ka uute kirjutajateni, ainult nii saab Vikipeedia paremaks," lausus Vaalma.

Ingliskeelses Wikipedias on praegu umbes 3,5 miljonit artiklit ja ehkki Vaalma sõnul võiks arvata, et seal on juba kõigest kirjutatud, ei ole see tegelikult nii. "Kindlasti on palju veel puudu," nentis ta.

Kaasautor: tegijate arv peaks sada korda suurenema

Üks Vikipeedia põhilisi kaasautoreid, Tallinna ülikooli filosoofiadotsent Andres Luure rääkis ERRi teadusportaalile, et võrguteatmikku võiks oodata suur tulevik.

"Inimesed näevad kõigepealt, mis Vikipeedia on, aga asi on selles, mis ta võiks olla. Kui me võrdleme Vikipeediat seni tuntud üldentsüklopeediatega, siis teistmoodi on esiteks see, et artiklid on veebis. Nad on tihedalt üksteisega linkide abil ühendatud, mis võimaldab väga kiiresti tausta juurde minna. Ühendatud on ka artiklid sama teema kohta eri keeltes," tõi Luure välja.

Lisaks võivad tema sõnul olla artiklis ka lingid usaldusväärsetele allikatele ja kirjanduse loetelu. Ei ole ka ruumipuudust, mistõttu võib kirjutada just nii üksikasjalikult, kui keegi tarvilikuks peab.

"Minu visiooni järgi saaksime sellest meie kõigi ühise teadmistevaramu. Selleks oleks tarvis ainult, et aktiivsete tegijate arv suureneks umbes sada korda: kõigest tuhande peale. Siis oleks mõne aastaga kaetud kõik see, mis teisteski entsüklopeediates, ja rohkemgi," kinnitas dotsent.

Karin Koppel
Märkmed: