Võitlus jätkub!
Eestlased Eestis 07 Nov 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Toomas Kümmel

Riigikohtu otsus mitte püüda parandada oma eelmises otsuses tehtud vigu, annab tunnistust ühest selgest tõsiasjast: Eesti riik oma põhiseaduslike institutsioonide ja poliitilise süsteemi kaudu ei ole võimeline VEB-fondi lugu iseseisvalt lahendama. Pole tähtis, kas selleks puudub tahe või valitseb üleüldine ringkaitse. See viimane tähendab muidugi, et meil ei toimi vajalikul määral võimude lahususe printsiip.

Nüüd on lahenduse andmine Euroopa kohtu käes. See on kahetsusväärne ja näitab, et meie riik ei ole küps enesepuhastuseks, ei ole võimeline lahendama poliitilise süsteemi poolt tehtud kuritegusid. Euroopa kohtu otsus on tegelikult ka Eesti riigi usaldusväärsuse kontroll ja vastus küsimusele, kas Eesti on riigina kodanike jaoks tõsiseltvõetav.

Kõik see ei tähenda, et kodanikkond peaks selle kõigega leppima. Ei pea.

Selle kokkuvõtte taustaks soovitan lugeda tänase Riigikohtu otsuse juures eriarvamusele jäänud riigikohtuniku Jaak Luige eriarvamuse teksti, mis lõpeb luuletusega!

* * * * *

Riigikohtunik Jaak Luige eriarvamus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. novembri 2014. aasta otsuse kohta asjas nr 3-4-1-32-14

Nõustun kolleegiumi otsuse resolutsiooniga kaebajate teistmisavalduse läbi vaatamata jätmise kohta. Erinevalt kolleegiumi enamusest aga leian, et Riigikohtu üldkogu 20. novembri 2012. a otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-4-12 teistmise järele puudub vajadus: kaebajate õigused on efektiivselt kaitstud, kui Eesti Vabariik täidab Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2010. a otsuse haldusasjas nr 3-04-469 Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimuses.

1. Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsusega nähti ette moodustada Eesti Panga juures NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade summadest Eesti Vabariigi nõuete fond (punkt 1). Fondi koondati PEAP ja UBB nõuded VEB-i vastu (punkt 2) ning lubati lasta välja fondi koondatud nõuete ulatuses vabalt ringlevaid sertifikaate, mille tingimused määrab Eesti Pank (punkt 3). Fondi sertifikaatidega otsustati kompenseerida PEAP ja UBB klientide nõuded nende pankade vastu, mis olid seotud VEB-i külmutatud kontodega, samuti pankade endi nõuded VEB-i klientide nõuete summat ületavas osas (punkt 4). Määrati, et fondi peaülesandeks on leida lahendusi Eesti pankade ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute nõuete rahuldamiseks VEB-i külmutatud kontode suhtes (punkt 5). Fondi haldajaks määrati Eesti Pank Eesti Vabariigi nimel (punkt 6). Eesti Pangal ja Vabariigi Valitsusel lubati vastavalt võimaluste tekkimisele osta fondi väljalastud sertifikaate kokkuleppelistel tingimustel (punkt 7).

2. Eelnevale tuginevalt tuleb nõustuda Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobril 2010. a otsuse haldusasjas nr 3-04-469 tehtud otsuses tuvastatuga, et Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse eesmärk oli tagada kõigi asjaosaliste õiguste kaitse võimalikus suurimas mahus. Seadusega (eelkõige pankrotiseadusega) ettenähtust tõhusama õiguste kaitse tagamine on vähemalt sisuliselt põhiseaduspärane. Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peavad aga ka eesmärgi saavutamise vahendid olema kooskõlas põhiseaduse ja seadusega (PS § 3 lg 1). Seega saab käsitletava Riigikogu otsuse lugeda kaebuse rahuldamise sisuliseks õiguslikuks aluseks. (vt ka ringkonnakohtu otsuse punkt 19).

3. Eesti Panga 21. jaanuari 1993. a käskkirjaga kinnitatud VEB Fondi põhikirja järgi oli fondi asutajaks Eesti Pank ja tema vara omanikuks Eesti Vabariik (punktid 2 ja 3). Fondi tulud pidi moodustama VEB-i vastu esitatava nõudeõiguse realiseerimisest saadavad vahendid, põhitegevusega seotud muud tehingud; tulud vabade vahendite paigutamisest majandustegevusse vastavalt põhikirja punktile 11 (punkt 12). Seega ei saanud fondil endal olla nõuet VEB-i vastu; fond oli oma õiguslikult staatuselt eelkõige register, konto, raamatupidamine. Seda seisukohta toetab ka fondi õigusjärglase SA VEB põhikiri, mille järgi tekib sihtasutusel soodustatud isikutele väljamaksete tegemise kohustus, kui tema kontole on laekunud raha või ta on omandanud vara (punkt 3.3).

4. Eesti Panga 25. jaanuari 1993. a käskkirja nr 16 osutusega Riigikogu 21. jaanuari 1993. a (peaks ilmselt olema Riigikogu 20. jaanuari 1993. a) otsusele pandi PEAP klientide nõuete rahuldamise kohustus alates samast päevast fondile. Leian, et Eesti Pangal puudus selline pädevus. Lisaks sellele on PEAP klientide nõuete rahuldamise kohustuse panemine fondile vastuolus Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsusest tuleneva kõigi asjaosaliste õiguste kaitse võimalikus suurimas mahus tagamise eesmärgiga.

5. Alljärgnev on heasoovlik ja avameelne mõtisklus eelkõige põhiseaduse vaimu (põhiseaduse aluspõhimõtete ja vaimsuse põhitõdede), mõtte ja sätte seoste kohta. Seda oleks asjakohane alustada stseeniga Don Quijotest: „ „See, vend Sancho," ütles toomhärra, „võib küll õige olla rendiraha raiskamise kohta, aga mis puutub õigusemõistmisse, siis see on maa isanda asi, ja selleks on vaja oskust ning teravat mõistust, kõigepealt aga head tahtmist õigesti talitada, sest kui alus on puudulik, siis on alati ka abinõud ja tulemused valed, ja jumal toetab harilikult lihtsameelse inimese head tahet, niisama nagu ta teeb tühjaks targa halva mõtte." Sancho Panza aga leiab, et kui ta krahvkonna kätte saaks, oleks ta oma riigis niisama hea kuningas nagu iga teine omas; siis teeks ta seda, mida tahaks ning mis talle iganes meeldiks [---]. Vestlusse sekkub don Quijote, kes selgitab, et eeskujude järgi, mida ta on saanud oma ordu rüütlitelt, kes tasuks oma kannupoiste ustava ja silmapaistva teenistuse eest näitasid üles suurt heldust, tehes neid linnade ja saarte piiramatuteks isandateks [---]. Toomhärrat panid aga imestama need kooskõlastatud hullused (kui hullustes saab olla kooskõla) [---]."

6. Vaimsuse põhitõed asuvad väljaspool õigusteaduse haardeulatust. Seetõttu väidangi, et lineaarse õiguspositivistliku (normikeskse) käsitusviisiga ei ole sageli võimalik Põhiseaduse mõttest õigesti aru saada. Vaimsuse põhimõtetest võib moodustada erinevaid väärtussüsteeme. Mina olen püüdnud lähtuda nii õigusemõistmises kui ka eraelus järgmistest põhimõtetest: heasoovlikkus, tähelepanu, teadlikkus, eetika, tarkus, pühendumine ja terviklikkus.

7. President L. Meri oma poliitilises testamendis tõdeb, et väikeriigi poliitika on kunst, mille võti on tasakaal. Ta rõhutab, et tasakaalu eest tuleb tasakaalukalt võidelda, nähes ühteaegu nii tulevikku, olevikku kui ka minevikku, kust ammutame kogemusi ja näeme vigu. Üheks oma olulisemaks ülesandeks pidas president põhiseaduse kaitsmist väärtõlgenduste ja formalismi eest.

8. Presidendi mõistmiseks on tarvilik tunda universaalset seadust: kõiksus (olemasolev) on pidevas muutumises (püsituses); olemasolev (kooslus) püüdleb tasakaalu poole; kooslus, mis ei suuda tasakaalu saavutada või hoida, hävib. Sotsiaalse koosluse (ühiskonna, riigi, perekonna, sõpruskonna, koguduse jne) hävimise all ei mõelda siin mitte niivõrd nende kehalist (riigi de facto ja de jure) hävingut, vaid eelkõige langust, allakäiku moraalses mõttes, väärikuse kaotust. Rahva võõrandumine riigist on hea näide poliitikas tasakaalu kaotamise võimaliku tagajärje kohta. Seega on oluline mõista, et mis tahes tervik, olgu selleks ühiskond, riik, perekond või sõpruskond, saab väärikalt kesta üksnes tasakaalustatud ja heasoovlikus koostöös.

9. Tasakaalu eesmärgi saavutamise ja hoidmise vahendid on tarkuse vakka hoole ja vaevaga talletatud teadmised, oskused ja kogemused (ka negatiivsed kogemused ja tehtud vead), teooriad ja praktikad. Meie poliitikakunsti varasalve kuulub ka president L. Meri nelja-tuule-tarkus. Ühesõnaga: tarkus on eestlase ilmasammas(7), nimetu täht eesti keeles ja meeles(12). Iseenesest mõistetavalt on tarkus iga väikerahva(17) , alates Tiibetist, Israelist ja Soomest, kestmise vältimatu eeldus.

10. Riigikogu 15. veebruari 2012. a otsuse järgi hüvitatakse Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse alusel väljalastud sertifikaatidega tagatud nõuded sertifikaatide omanikele sihtasutuse VEB fondi vara müügist laekuva raha arvel sihtasutuse seaduse alusel toimuvas likvideerimismenetluses. 15. veebruari 2012. a otsuse vastuvõtmisel ei tundnud seadusandja minu arvates ära 20. jaanuari 1993. a otsuses põhiseaduse aluspõhimõttest ­– riigi rajatusest vabadusele, õiglusele ja õigusele – lähtuvat enda head tahet tagada fondi moodustamisega tuleneva kõigi asjaosaliste õiguste kaitse võimalikus suurimas mahus.

11. Olen tähele pannud, et sageli eksitavad meid õigete valikute tegemisel meie isekad (egoistlikud) soovid. Paar aastat tagasi sõnastasin oma egoistlike soovidega tegelemiseks värsi-meeleharjutuse.

12. Ahnuse hukuta hullus

mõistus on nüri

meeli valitseb kaos

hing tardunud jääs.

Virgunud hommiku rüpes

tervitan päikest – lähedasi – Eestimaad

esiisad tarkust – esiemade hellust

hinges sulatan tardunud jää(1).

Jaak Luik

http://www.riigikohus.ee/?id=1...
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus