Hiljuti paluti Eesti Vabariiki asuma Euroopa Liidu eesistuja riigiks kuu aega varem kui ette nähtud. Malta, oma siseriiklike probleemide tõttu, ei suutnud eesistuja kohustusi täita nende presideerimise aja lõpuni. Eesti oli silmapilkselt valmis eesistuja ülesandeid üle võtma õigustatud enesekindluse ja rahvusvahelise usaldusega.
Täna, kui me tähistame Eesti suurimat ja ulatuslikumat võitu Vabariigi loomisel, kas tohime Eesti tänapäevast kiiret ja julget reaktsiooni Euroopa Liidu kriisi eduka lahendamisel pidada, kuigi väiksemaks, aga analoogseks riiklikuks ’võiduks’?
Muidugi toimusid sündmused väga erinevatel võitlusväljakutel. Esimest saatis arvukalt inimohvreid. Teist ’võitu’ saavutati osapoolsete kokkuleppel ning see kulges vägivallata. ’Võidud’ olid radikaalselt erinevad. Aga taganemine rasketest väljakutsetest ei olnud valik kummalgi ajal.
Võime uhked olla, et Eesti renomee rahvusvaheliselt püsib soliidselt tänu Eesti ’võitudele’ mitmes valdkonnas. Toome esile PISA rahvusvahelised uuringud, mis kinnitasid 2016. a., et Eesti õpilased on kolmandal kohal loodusteaduse pingereas (534 punkti). Ainult Singapur (556) ja Jaapan (538) saavutasid kõrgemad tulemused. (Siinjuures on huvitav, et Hiiumaa õpilaste keskmine tulemus (575) ületas tunduvalt esikoha saavutanud Singapuri tulemust. Läänemaa tulemus oli Singapuriga sama.)
Rahvusvahelised hinnangud mitmetes teistes valdkondades nagu ajakirjanduse vabadus, demokraatia areng, innovatsioon, korruptsioonivastane võitlus, jne. paigutavad Eestit pingeridade edukamate riikide hulka. Kuigi sellised näitajad üksinda ei määra ühe riigi saatust, aitavad need kollektiivselt selgitada, kas riik on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline või mitte.
Pühitsedes meie traditsioonilist Võidupüha, mis jääb määravamaks verstapostiks Eesti riigi ja rahva ajaloos, meenutame teisi ’pisi-võite’ ja sellega kaasnevat ühist mõju, mis aitab Eestit säilitada oma sõltumatust kultuuri, majanduse, riigikaitse ja teistes sektorites.
Oleme eestlased. Oleme koos võitjad.
Laas Leivat