See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/villem-reimani-paev-kolga-jaanis/article32572
Villem Reimani päev Kolga-Jaanis
09 Jun 2011 Ants Tooming
Eesti rahvusliku liikumise suurkuju Villem Reimani 150 sünniaastapäeva tähistamine on olnud Eestis 2011. a väga suurejooneline ja laiaulatuslik.
 - pics/2011/06/32572_1_t.jpg

2010. a korraldatud kooliõpilaste uurimistööde konkurss oli Reimani juubeliaasta sissejuhatuseks ja päris pidustused algasid suurmehe sünnipäeval, 9. märtsil, (vt EE 18.03.2011).

Reimani sünniaastapäeva tähistamine jätkus 29. mai - 4. juunini Kolga-Jaani kirikus toimunud vaimuliku kuulutusnädalaga, kus igal päeval jutlustasid erinevad Eesti kirikuõpetajad.

Eesti lipu päeval, 4. juunil peeti Reimanit meeles Otepääl ja Viljandimaal Kõpus, kus päevakohaste ettekannetega esinesid Eesti Vabariigi president (vt teisal tänases EE-s) ja Villem Reimani Kolleegiumi esindaja.

5. juuni oli Reimani 150. sünniaasta tähistamise peamiseks sündmuseks. Kolga-Jaanis peeti traditsiooniline Reimani päev, mis algas kogunemisega Reimani haua juures, kus päevakohase kõne pidas VR kolleegiumi esimees Ants Tooming.
Järgnes rongkäik surnuaialt kiriku juurde Põltsamaa puhkpilliorkestri saatel, dirigent Urmas Mägi, kõne Reimanni monumendi ees pidasid Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur ja EÜS-i esimees ksv! Henrik Einre. Tänujumalateenistusel Kolga-Jaani kirikus jutlustas EELK peapiiskop Andres Põder. Kolga-Jaani Villem Reimani rahvamajas peetud konverentsil „Villem Reiman 150“ esinesid ettekannetega Tarmo Piir, Priit Rohtmets ja Helir-Valdor Seeder.
Päeva lõpetas meelelahutuslik osa, kus esines Marek Sadam ja peeti traditsiooniks kujunenud jalgpallimatš
Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Korp! Fraternitas Liviensis vahel.

Reimani päevade pidamise traditsioon sai alguse 1987. a ja sellest kujunes üks oluline alguspunkt Eesti taasiseseisvumise laulval ja lennukal teel.


Juulis 2011 peab VR Kolleegium suvise aastapäevaväljasõidu Saaremaale. Väljasõite on korraldatud juba 8 korda. Sõidu eesmärk on leida Reimani jälgi Eesti erinevatest paikadest Eesti ajaloo ja kultuuriloo kontekstis. Väljasõitudel arutatakse ka edasisi plaane suurmehe tutvustamiseks.

Pärand, mida Reiman Eestile on jätnud, on mahukas. Selle uurimine ja koondamine on pikaajaline, huvitav ja väga meeliköitev protsess.
Märkmed: