Viljandis on kollatõve saanud juba 33 inimest, haiguse kolle on avastamata DELFI
Kuumad uudised 12 Sep 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
www.DELFI.ee

Tänase seisuga on Eestis aasta algusest alates registreeritud kokku 41 A-viirushepatiidi e kollatõve haigusjuhtu, neist 29 on kinnitatud Viljandimaal.

Esimene haigusjuht leidis Viljandis kinnitust veebruaris, mis oli seotud reisimisega. 1. augustist alates kinnitatud 28-st juhust 25 on registreeritud Viljandi linnas ja kolm maakonnas, teatas terviseamet.

Lisaks Viljandile on A-viirushepatiiti haigestumisi registreeritud sel aastal üks juht Tartus, kaks Harjumaal ja üheksa Tallinnas. Epidemioloogilise uuringu alusel on välja selgitatud, et väljaspool Viljandit kinnitatud haigestumistest neljal juhul on haigestunud olnud seotud Viljandiga.

Terviseamet tuletab meelde, et A-viirushepatiidi e kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Viljandis ringleva viiruse ühine levikutee pole selgunud.

Üldjuhul on kollatõve puhul tegu nn mustade käte haigusega, kuna viirus levib fekaal-oraalsel teel. Peamisteks levikufaktoriteks on halvasti kuumutatud toit või toored köögiviljad, puuviljad ja salatid. Haigus levib ka vahetul kokkupuutel haige inimesega.

Haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haiguse kliinilised nähud on: väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni kollasuse tekkimiseni. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järgselt kujuneb välja eluaegne immuunsus.

A-viirushepatiidist on võimalik hoiduda piinlikku puhtust pidades. Hästi tähtis on pesta käsi vee ja seebiga alati pärast tualetis käimist, enne söömist ja söögi valmistamist ja pärast mähkmete vahetamist. Vältida tuleks suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.

Kindlama kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiini manustatakse kaks doosi 6-18-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100% vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus pärast vaktsineerimist on vähemalt 20 aastat.

A-viirushepatiiti haigestumine Eestis on viimastel aastatel püsinud madal tasemel, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud teistest riikidest: 2007. a registreeriti - 10 juhtu, 2008. a – 13, 2009. a - 19 ja 2010. a – 6 juhtu.

Viimane suurim kollatõve puhang oli 1993. a Sõmerus, kus haigestus A-viirushepatiiti 614 inimest. Puhangu põhjustajaks oli tookord saastunud joogivesi.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus