Viktor Orbán: Lõpuks on moslemeid rohkem kui meid endid
http://uueduudised.ee/viktor-o...17/09/2015
Ungari peaminister Viktor Orbán soovib kaitsta oma riiki põgenikevoolu eest ja plaanib ehitada kaitsetara ka Rumeenia ning Horvaatia piirile. Saksa ajaleht Die Welt tegi intervjuu Ungari peaministri Viktor Orbániga. Intervjuu toimus enne rahutusi Ungari ja Serbia piiril.
Viktor Orbán ei ole kindlasti rahul praeguse olukorraga, olgugi, et piir Serbiaga on nüüdseks suletud. Alates teisipäevast on Ungari politsei arreteerinud juba sadu ebaseaduslikke piiriületajaid. Orbán kinnitab, et Ungari kinnipidamisasutuses on vajadusel kohta ka tuhandetele ebaseaduslikele piiriületajatele. Ta lisab siiski, et naistele ja lastele kehtib erikohtlemine.
Esialgu on segane, kuhu suunduvad põgenikud nüüd, mil nad Serbia-Ungari piirilt enam üle ei pääse. Kuid ilmselt hakkavad nad kasutama transiitkoridoridena Horvaatiat ja Rumeeniat. Seetõttu plaanib Ungari kaitsetara püstitamist Rumeenia piirile, suure tõenäosusega ka Horvaatia piirile.
“Tegelikult panevad põgenike teekonna paika ikkagi smugeldajad,” ütleb Orbán. “Tegemist on tohutu äriga. Salateenistuse andmetel püstitatakse kõigepealt põgenikelaagrid Pakistani ja Afganistani, kus siis smugeldajad saavad pakkuda oma nö teenuseid. Hinnad varieeruvad, sõltuvalt sellest, millist teenust keegi osta soovib: reisimine lennuki, laevaga või maismaad mööda,” selgitab Orbán.
Inimõiguslased kritiseerivad Ungari tegevust ja väidavad, et see ei ole vastavuses Genfi konventsiooniga. Orbán vaidleb sellele vastu ja selgitab, et Genfi konventsioon annab inimesele õiguse kaitseks turvalises kolmandas riigis, kuid ei anna õigust seda riiki ise valida. Lisaks õigustele on pagulastel siiski ka kohustused, nimelt kohustus järgida kolmanda riigi seadusi. “Näiteks 1956. aastal põgenesid paljud ungarlased Austriasse, kuna Austria on meie naaberriik. Seal paigutati nad põgenikelaagritesse, kus omakorda esitati taotlused riikide leidmiseks, kes oleksid nõus põgenikke vastu võtma. Ungari on käitunud vastavuses Genfi konventsiooni reeglitega. Meie leiame, et eelkõige peame aitama neil inimestel ühel päeval oma kodudesse tagasi pöörduda,“ räägib Orbán.
Ungari on võtnud viimase aasta jooksul vastu üle 1500 perekonna Liibanonist, seda lepingu alusel, mis sai sõlmitud sealse kopti kirikuga. Need inimesed said Ungaris ka kodakondsuse ning kõik muud õigused. “Me ei tagunud seejuures rusikaga vastu rinda, vaid lihtsalt tegutsesime,” ütleb Orbán.
Samas on Ungari kategooriliselt vastu kvoodipoliitikale. “Kvoodid ei teeni põhimõtteliselt Euroopa Liidu liikmete huve. Oleme valmis osalema arutelus põgenike jaotamise üle, kuid põgenike vastuvõtmine peab jääma vabatahtlikuks ning arutelu saab toimuda alles siis, kui massiline põgenikevool on peatatud. Kvoodisüsteem ise on tegelikult üks suur probleem. Eurooplased ei saa justkui aru, kuidas inimene mõtleb. Kui inimesed Kaug-Idas kuulevad, et Euroopa on juurutanud kvoodisüsteemi, on see neile nagu kutse kandikul,” selgitab Ungari peaminister.
Orbán tunnistab, et kui kvoodisüsteem Euroopa Liidus enamhääletusega vastu võetakse, ei ole Ungaril muud teed, kui seda käsku täita. “Euroopa Komisjon on kaval. Siiani tehti selliseid otsuseid Euroopa Nõukogus valitsusjuhtide tasandil ühehäälsuse printsiibil. Kuid Euroopa Komisjonil on õigus viia seadusettepanekud Euroopa Parlamenti ja kasutada seal enamhääletuse printsiipi. Selline tegutsemine oleks kahtlemata rumal, ebaõiglane ja, olen täiesti kindel, et hiljem tuleb selle eest maksta kõrget hinda. Ungari on kvoodipoliitikale vastu ja me otsime liitlasi. Kahjuks ei ole kvootidevastased Kesk-Euroopa riigid üksinda piisavalt tugevad,” tunneb Orbán kahetsust.
“Kahtlemata on igaühel Euroopas moraalne kohustus põgenikke aidata. Ungari on Euroopa riik, kristlik maa, meie kultuuris suhtutakse vastutusse ja moraalsesse kohustusse väga tõsiselt. Kuid meie kõige esimene kohustus on migrantidevoolu peatamine. Kasvõi põhjusel, et 15% neist sureb juba üle mere tulles,” selgitab Viktor Orbán
Ta usub, et praegu veel ei ohusta põgenikekriis Euroopa identiteeti, kuid kriisile õigeid lahendusi leidmata on see oht tulevikus kindlasti olemas.
“Ma nimetaksin praegust olukorda kultuuridevaheliseks võidujooksuks. Paraku on üsna tõenäoline, et kui Euroopasse lubatakse liiga palju moslemeid, kaotavad kristlased võidujooksu. Sellel on demograafilised tagamaad. Oleme hoolega jälginud, mis on juhtunud Lääne-Euroopa ühiskondades. Immigrante on püütud integreerida, kuid selle asemel on tekkinud paralleelühiskonnad. Moslemid ei ole soovinud integreeruda. Igal riigil on õigus otsustada, kas ta tahab niisugust asja. Ungari ei taha. Küsimus on kultuuriharjumustes. Ma ei räägi mitte religioonist ja kristlaste või moslemite suhtumisest religiooni. Ma räägin kultuurist. Ja siin on tegemist elustiiliga, vabadusega, seksuaalsete harjumustega, sugudevahelise võrdõiguslikkusega. Mitmeski asjas on moslemikogukond meist tugevam. Nad asetavad suuremat rõhku perekonnale, lastele, kogukonna ühtsusele. Lihtne matemaatika ütleb, et peagi on neid rohkem kui meid,” räägib Orbán.
Ungari peaminister ei võta enda ja oma riigi aadressil lendulastud solvanguid hinge. Ta saab aru, et sageli on tegemist poliitiliste väljaütlemistega, millel puudub isiklik kontekst. Orbán leiab, et Ungari seisukohad põgenike teemal ühtivad paljuski näiteks Sarkozy või Saksamaa Kristlik-Sotsiaalse Liidu seisukohtadega. “Seega ei ole õige nimetada meie seisukohti äärmuslikeks,” on Orbán veendunud.
Rääkides Saksamaast, leiab Orbán, et kahtlemata on Saksamaa olnud viimase 40 aasta jooksul Euroopa kõige edukam riik ja ilma Saksamaata ei saa lahendada Euroopas ühtegi probleemi, seda eriti olukorras, kus Suurbritannia on Euroopast distantseerumas. Kuid Ungari on pettunud Saksamaa siseminister de Maizière’i toonist ja ähvardustest Ungari suunas. Orbán leiab, et riikide ähvardamine struktuurifondide toetusrahadest ilmajätmisega on brutaalne jõupositsiooni ärakasutamine. “Lisaks valitseb struktuurifondide toetuste ümber palju arusaamatusi. Tegemist on vahenditega, mis on mõeldud selleks, et vaesemad riigid jõuaksid rikkamate riikidega sarnasele tasemele. Tegemist ei ole almustega, vaid instrumentidega, mis tagavad Euroopale paremini funktsioneeriva ja ausama siseturu.”
Piiride sulgemist kommenteerib Orbán järgmiselt: “Ungari lähtub oma tegevuses kainest mõistusest. Kui riiki tuleb massiliselt illegaalseid piiriületajaid, siis see ei lähe mitte. Kummaline on aga tõsiasi, et tegelikult oleme meie ainuke riiki, kes järgib Schengeni reegleid. Ja selle eest kritiseeritakse meid karmilt. Vahel oleme langenud kriitikatule alla, kui me reegleid ei täida või kellegi meelest neist aru ei saa. Kuid seekord langesime kriitikatule alla, kuna täitsime reegleid.”
Orbán arvab, et Dublini süsteem on oma aja ära elanud: “See ei ole kellegi süü, maailm on lihtsalt muutunud: Praegust olukorda ei osanud ju keegi ette näha.”
Orbán ennustab, et Euroopasse võib saabuda kuni 100 miljonit immigranti, sest unustada ei tohiks ka Musta Aafrikat. “Sarkozy’l oli õigus, kui ta sellele tähelepanu juhtis. Pärast Liibüa kodusõda on Musta Aafrika inimeste jaoks tee Euroopasse valla. Niisugune on praegune globaalne olukord ja Euroopa Liit peaks ometigi olema suuteline nägema suuremat pilti, olema pisutki ettenägelikum. Ka rahvusvahelised organisatsioonid, nende hulgas ÜRO, alahindavad paljuski praegust olukorda. Vaja on ülemaailmset diskussiooni,” räägib Orbán.
Millised oleksid kriisi lahendused? Orbán pakub välja järgmist: “Esiteks oleks mõistlik lõpetada riikide hävitamine. Ka Süürias toetasid Euroopa ja USA de facto olematut opositsiooni, ehkki oli selge, et sellest liinist ei tule riigile mingit valitsust. Praegu on loomulikult vaja tegeleda kriisihaldamisega. Ent edaspidiseks tuleks meelde jätta, et riikide hävitamine ei ole hea mõte.”
Lisaks leiab Orbán, et põgenikekriisis on paljuski süüdi just Euroopa Liidu suhtumine. “Meedia, mõttekojad, poliitikud, Euroopa liberaalne mõtlemisviis. Kui selle üle natuke põhjalikumalt juurelda, on selge, et Euroopas on väga põhimõttelised juhtimisprobleemid. Seda näitas selgelt ka võlakriis. Meie poliitiline kultuur eelistab institutsionaalset juhtimist. Olgu selleks siis rahvusparlamendid, europarlament, erinevad komisjonid. Institutsioone eelistatakse üksikisikule. Kuid kriisiolukordades vajab Euroopa tugevaid juhtpersoone,” on Orbán veendunud.
“Euroopas on mitmeid heade juhiomadustega tugevaid isikuid, kuid nad ei taha juhirolli üle võtta. Nad peidavad end institutsioonide varju. Aga näitena võiks tuua David Cameroni, kellel on julgust võtta vastu otsuseid ja nende eest ka vastutada.”
UU
Allikas: Die Welt (tõlkinud Triin Van Doorslaer)
