Keskpäeval olid aga noored pered tulnud lastega ja küpses eas lapsed oma vanematega, môlemal puhul lükati nôrgemaid enda ees kas siis kärus vôi ratastoolis. Sündmus paistis oluline ja rôômus. Naabrid kohtusid naabritega valimisjärjekorras ja sôlmiti ilmselt ka uusi tutvusi, sest mida siis pikas järjekorras oodates muud ikka teha, kui juttu ajada.
Loomulikult ei räägita mitte poliitilistel teemadel, see ei ole üldjuhul pika vaba valimistraditsiooniga Rootsis tavaks. Aga juttu saab ajada muudel teemadel mis on ühised: piirkonna kinnisvarahinnad, piirkonnas valminud uuest eakate hooldekodust, ühistranspordi toimimisest....
Valimiseelne olukord on olnud pônev ja pinev ja ka see on Rootsi valimiste puhul tavaline. Osavôtuprotsent on kôrge, enamus inimesi tahab valimistel osaleda, poliitika môjutamine oma häälega on tähtis. Valimisosalus oli 2010 aastal 84,6% ja üle 80% on see olnud alates 1960 aastast.
Vôimalik, et valimisosalust môjutab tänavune suur kampaania riiklikus meedias, mis ühelt poolt uurib, miks osad kodanikud valimistel osaleda ei taha, teiselt poolt kutsub inimesi siiski valimistel osalema, olgu vôi tühja paberi postitamisega. Rootsis on vôimalik valida vaid traditsioonilise paberhäälega, kuna teadlased ja teadlaste grupid, kes on uurinud e-hääletuse vettpidavust on leidnud, et e-hääletust ei ole vôimalik rakendada demokraatlikes oludes.
Rootsis saavad kohalikel valimistel osaleda kôik kes Rootsis elavad. Osalemisôigus Riigipäeva (Riksdag= Riigikogu) valimistel on ainult rootsi kodanikel.
Kaks reaalset peaministrikandidaati on pika traditsiooniga partei, sotsiaaldemokraatide, juht Stefan Löfven ja kaks mandaadiperioodi järjest valitsenud parempoolsete liidu suurima erakonna, liberaalide juht Fredrik Reinfeldt. Nendevahelised duellid erinevates telekanalites olid huvitavad ja kohati väga teravad. Sellel aastal on ideoloogilisi erinevusi kahe suure erakonna vahel raskem olnud eristada kui näiteks kümmekond vôi kakskümmend aastat tagasi, kuid midagi siiski hakkas välja kooruma viimastel suurematel parteijuhtide kohtumistel. Ka on valimiskampaania seekord meedia vedada, st meedia korraldab üritusi ja debatte kandideerijatele. Varem on seda teinud erakonnad ise kutsudes meediat erakondade üritustele. Muutus on kaasa toonud ka rahulolematust. Kuna pärast meediadebatte on palju sôna antud sotsiaal- ja ühiskonnateadlastele ja muudele ekspertidele on mitmetes intervjuudes aga ka sotsiaalmeedias pahaks pandud seda, et inimestele ei jäeta môtlemise ja analüüsiruumi vaid et arvamusi kujundatakse kiiresti ekspertide môjul.
Peaküsimuseks on nendel valimistel haridusteema. Sotsiaaldemokraadid, rohelised ja Vasakpartei tahavad vähendada ôpetajate administratiivset koormust ja anda rohkem otsustusôigust ôpetajale vähendades samas klasside ja lastegruppide suurust ühe pedagoogi kohta. Vôimul olevad erakonnad tahavad muuta praegust hindamissüsteemi nihutades tunnistuseandmise praeguse kuuenda klassi tasemelt neljandasse klassi. Olulised küsimused on loomilikult riigikaitse, sisseränne, heaoluühiskonna olukord, eakate hoolekanne, meditsiin.
Kôik märgid näitavad valitsusvahetusele Rootsis.
Täiendatud 23.20:
Fredrik Reinfeldt astus tagasi valitsusjuhi kohalt ja tagandab ennast Moderaatide parteijuhi kohalt kevadeks 2015 tulenevalt tänasest valimistulemusest.
Suure valimisvôidu tegid Rootsi Demokraadid, kelle valimistulemus on enam kui topelt vôrreldes eelmiste valimistega - 13%
Lee Perner