Viirusetõrjepioneer Jevgeni Kasperski: ma ei usu, et Eesti-vastaste küberrünnakute taga oli Kreml DELFI
Kuumad uudised 27 Jun 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.ee

Venemaa viirusetõrjepioneer Jevgeni Kasperski ütles intervjuus ajakirjale Spiegel, et ei usu, et pronkssõduri Tõnismäelt kõrvaldamisele järgnenud küberrünnakute taga oleks olnud Kreml. Pigem olid selleks välja vihastatud Vene spämmijad.

Spiegeli küsimusele, kas KGB krüptoloogi väljaõpe takistab Kasperski ekspansiooni läände, vastas ta, et see mitte, kuid Vene juured küll. Sageli kohtab ettevõte teatavaid kahtlustusi. Ometi ollakse number üks Saksamaal, kasvatatakse kiiresti turuosa USA-s ja omatakse kliente isegi NATO-s. Kasperski sõnul on tegemist ühe kaitseministeeriumiga, kuid riigi nime ta ei avalda.

Kasperski sõnul on raske öelda, millisest riigist kõige rohkem arvutiviirusi tuleb. Venelased on viiruste programmeerimises kolmandal kohal pärast Hiinat ja Ladina-Ameerikat. Venelased on kõige arenenumad tegijad küberkuritegevuse alal. Kõige suurem hulk pahavara on aga kirjutatud hiina keeles.

Spiegel küsis Kasperskilt, kas viimase arvates oli Kreml Eesti-vastase küberrünnaku taga pärast nõukogudeaegse sõjamonumendi teisaldamist 2007. aastal.

„Mitte valitsus, vaid vihale aetud Vene spämmijad, kes suunasid Eesti vastu spetsiaalsed arvutivõrgud, mida tuntakse „botnettidena“. Sellest sai riigivastase vaenuliku küberrünnaku prototüüp. Ründajad mitte ainult ei halvanud valitsuse veebilehti, vaid saatsid ka nii palju rämpsposti, et kogu internetikanal Eestisse läks umbe. Riik oli muust maailmast ära lõigatud. Pangasüsteem, kaubandus, transport – kõik jäi seisma,“ vastas Kasperski.

Kui Kasperskilt küsiti, kas Vene häkkerid võiksid teha samasuguse šahh-mati ka Saksamaale, vastas ta naerdes, et seda ei tehta, sest kes siis Vene gaasi ostaks.

Vastukaaluks küberkurjategijatele ja näitena Vene infotehnoloogiaettevõtete edust tõi Kasperski esile Yandexi.

Vene päritolu otsingumootor Yandex kogus New Yorgis aktsiate esmaemissiooniga 1,3 miljardit dollarit (suurim summa pärast Google'it), mis on Kasperski hinnangul uskumatult tähtis sõnum paljudele venelastele. Vene ettevõte näitas, et võib olla edukas ajude toel, mitte ainult loodusvarade toel. Lisaks Ameerika unelmale on nüüd olemas Vene unelm – teha raha ilma nafta ja gaasita.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus