Hilissügisel pöördus minu poole Kaitseliidu major Neeme Brus ja pakkus võimalust avada teine Eesti Maja Tallinnas Kaitseliidu majas Toompea tn 8. Kaitseliidu oma maja rahvale tuli pakkuda lõunat, aga seal läheduses asuvad ka Isamaa ja Res Publica Liidu kontor, Taani ja Jaapani saatkonnad, rääkimata Okupatsioonide muuseumist, mille naabrid me nüüd oleme. Võtsin selle pakkumise vastu ja olen nüüd töötanud ööd kui päevad, et saada ka teine Eesti Maja tööle.
Ka pronkssõdur ei asunud Kaitseliidu majast kuigi kaugel, vaid mõnisada meetrit. Seetõttu polnud viimaste ärevate sündmuste valguses ka eriti mõistlik teha suurt reklaami Eesti Majale. Nüüd aga võiksin isegi öelda, et pronkssõdur on tänaseks ära kolinud ja Eesti Maja on asemele tulnud.
Oleme praeguse asukohaga väga rahul. Meie peasissekäigu ees Hirvepargi serval seisab uhkelt Johan Pitka monument, mis on alati lilledest ümbritsetud, siin on palju rohelust ja rahulikku ning väärikat miljööd. Mis mulle eriti rõõmu valmistab, on see, et uuel Eesti Majal on aknad! Kes on käinud meie vanas majas Lauteri tänaval, see teab, mis tunne on olla keldris. Välisterrassil süües või kohvi juues aga võib Toompea tänavalt nautida vaadet Pikale Hermannile. Seal meeldib mulle endale istuda hommikuti ja nautida vaikust ning rahu ning teha nägu, nagu ma töötaksin kompuutri taga (kui ma just parajasti ei pea pesema nõusid või koristama laudu, kui töötajaid napib).
Sel nädalal saime lõpuks majale sildi, loodame, et turistid ja uued külastajad leiavad meid nüüd kergemini üles.
Uut äri alustada pole kunagi lihtne ja see siin pole ka mingi erand. Töötan varahommikust kuni restorani sulgemiseni, tehes kõiki töid, mida ühes restoranis tegema peab. Kui ma siis ei tea mitmendat hommikut järjest hulgimüügis kassajärjekorras seisin, tekkis mul äkki küsimus – mis eesmärgil ma kõike seda teen? Milleks ma nii palju rabelen? Siin ma seisan, olles kahe väikese restorani boss, kui ma võiksin hoopis olla oma kontoris ja sealt vägesid juhatada. Ja äkki ma märkasin – minu ees seisis Evelin Ilves, vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese abikaasa! Esimene leedi! Me naeratasime teineteisele ja tervitasime. Siis ma mõtlesin, et kui juba esimene leedi seisab hulgimüügi järjekorras, pole minul küll millegi üle hädaldada. Kõik müüjad ja kassapidajad sosistasid ja näitasid Evelini peale näpuga – vaata, presidendi proua! Veel mitu päeva hiljemgi rääkisid kaupluse töötajad mulle, kui suure mulje oli Evelin Ilves oma seal olekuga neile jätnud. Ma pean ka lisama, et Evelin Ilves näeb tõesti fantastiliselt hea välja.
Eestis pole praegu probleemiks mitte tööpuudus, vaid tööjõu puudus. Ma ei kujutanud ette, et nii raske võib olla uue meeskonna leidmine. Tänaseks on mul siiski ka Toompea Eesti Majas olemas head kokad ja uus mänedzher. Ja kui koolid on läinud suvepuhkusele, siis ka parimad ettekandjad, kes üldse saada on… Vähemasti ma loodan seda.
Kui mult on küsitud, miks on mulle tarvis teist Eesti Maja, siis tuletan neile küsijatele meelde, et ma olen siiski Ameerika eestlane ja kas pole Tallinnas mitte rohkem kui üks MacDonald´s? Miks siis mitte teine Eesti Maja?
Ja selles teises Eesti Majas on olemas ka saun! Mis võib olla rohkem eesti asi kui see? Seal võivad korralikud eesti peod kesta hommikuni! Ma ei kujuta küll ette Ameerika turiste, kes oleksid vaimustatud võimalusest kiskuda end riidest lahti, higistada koos kamba teiste meestega ja võtta endal nina täis…
Ilmad on praegu kaunid, lilled õitsevad, puud on rohe-rohelised. On kõige ilusam aeg Eestis. Mina aga loodan teid kõiki varsti kohata Toompea Eesti Majas! Tere tulemast!
Viido Polikarpus
Toompea Eesti Maja
