2007. aasta Riigikogu valimised on tänaseks ajalugu. Kuidas kõik poliitiliselt välja kujuneb, seda on veel raske ütelda. Üllatuslik on siiski Reformierakonna võit Keskerakonna ees, sest enne valimisi ennustati esikohta viimasele.

Mulle meenub üks anekdoot lapsepõlvest. Seda rääkis mu isa, kui ta tahtis näidata, kuidas töötas vene propaganda. Eestlane ja venelane tegid võidujooksu, eestlane võitis. Vene ajalehed kirjutasid esilehel suurte tähtedega: venelased tulid teiseks, aga eestlased ületasid finishijoone vahetult enne viimaseid tulijaid!

Keskerakond oli valimistules nagu suur Vene rahadega ostetud auruvedur, mis pidi vastastest lihtsalt üle sõitma. Paljud, kes ka oleksid enne selle veduri areenile astumist oma hääle Keskerakonnale andnud, keerasid Savisaare erakonnale selja veel 11. tunnil, sest neid hirmutas Keskerakonna hüsteeriline kampaania. Mulle tundus, et sellel auruveduril sai poole mäe peal teel Venemaa poole lihtsalt aur otsa ja ta jäi stoppama. Kui Maa gravitatsiooniseadus ikka kehtib, siis peaks vedur hakkama kohe allamäge veerema ja jõudma sinna, kust ta tuli.

Olles kindlad oma võidus, pidas Savisaare partei suurt valimispidu restoranis „Mercury Grand Hotel“. Lauad olid pidusöökide all lookas, peol esinesid tuntud artistid. Oodati tsaari ilmumist, kes oli peitunud hotelli ülemise korruse ühte tuppa koos oma lähemate seltsimeestega. Kui tulemused olid teatavaks saanud, siis tuli tsaar ülakorruselt alla oma rahva sekka. Aga et teine koht oli selgelt kaotus, lahkunud parteijuht peolt salaja hotelli tagaukse kaudu… Kogu see lugu meenutab mulle muinasjuttu alasti kuningast.

Huvitav oleks muidugi teada, kui kaua veel usuvad teatud välisrahastajad Keskerakonda ja selle esimehesse, et viimased saavad võimule ja esindavad siis Eestis oma rahastajate huve? Ilmselt peab Savisaar oma piiritagustele toetajatele, kes seda juba aastaid on teinud, tõsiselt aru andma, sest paistab, et ta on igas pulmas küll peiupoiss, aga temast ei saa kuidagi peigmeest.

Ilma Savisaareta pole minu meelest aga Keskerakonda olemaski. See ei ole partei tugevus, vaid nõrkus, kui ta püsib vaid ühe inimese jõul. Keskerakonnal puudub igasugune tuleviku filosoofia. Sinna kuuluvad inimesed, kelle sooviks oleks taastada vana nõukogude kord, kus korteri eest üüri peaaegu ei tulnudki maksta ja odavat viina sai juua lõpmatuseni.

Enne valimisi esinesin ma koos Kuldar Kallustega Sõmerpalu vallamajas. Sama peoõhtu raames tegime me kampaaniat olümpiavõitja Erki Noolele, kes kandideeris Riigikokku Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) nimekirjas. Mul on väga hea meel, et lõunaeestlased valisidki Erki parlamenti.

Juba teisel päeval peale valimistulemuste teatavaks saamist alustasid koalitsiooniläbirääkimisi parempoolsed erakonnad – Reform ja IRL. Kaasa haaratakse ka sotsid. Kui abielu sõlmitakse, siis jääb küsimuseks, kui kaua see liit kestab. Reform on seni näidanud, et tal pole lahutuste vastu midagi ja et ta võib kerge südamega astuda uude, poliitiliselt kasulikumasse abiellu.

Loodetavasti nimetatud abielu, kui see sõlmitakse, kestab nii kaua, „kuni surm meid lahutab”…


Viido Polikarpus
Eesti Maja, Tallinn

Märkmed: