See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/viido-veerg-huvi-maailma-pooluste-vastu/article17172
Viido veerg - Huvi maailma pooluste vastu
10 Aug 2007 Viido Polikarpus
Venelased püüavad tõestada, et põhjapoolus on geograafiliselt seotud Venemaaga ja seepärast on ta osa nende territooriumist. Uurimislaeval Akadeemik Fjodorov viibivad umbes 100 teadlast, kes otsivad tõendeid selle kohta, et veealune Lomonossovi mäeahelik, mis läheb üle põhjapooluse, on Venemaa geoloogiline pikendus ning seega oleks ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt Venemaal sellele õigus. Seda hoolimata faktist, et nii lõuna- kui põhjapoolus kuuluvad kõikidele rahvastele ja neid ei kasutata ühe või teise rahva huvides. Minu piiratud teadmised geoloogiast lubavad arvata, et kõik selle planeedi riigid peaksid niisuguses küsimuses leidma ühise seisukoha.

Venemaa tahab olla maailmaareenil suur tegija, kohelda teisi supervõimuna, aga tegelikult käitub ta riiukukena.

Palju aastaid on eesti maailmarändur Mart Saarso proovinud meie riigikogu heakskiidu kaudu luua lõunapoolusele Eesti baasi. Tema eesmärgiks oli, et Eesti peab suurte riikidega koostööd tegema, selleks et toetada maailma globaalse soojenemise ja keskkonna reostamise probleemidega tegelemist ja nende lahendamist. Eesti esimene Antarktika-ekspeditsioon sai juba seemneraha Skype’ilt summas 230.000 krooni – Ahti Heinla, Toivo Annus, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn arvasid, et see investeering tasub end ära.

Üks toetajaist, Ahti Heinla ütles, et Eestis kiputakse alahindama julgeid teadmistel põhinevaid ettevõtmisi. „Küllap on inimestel nappinud julgust ja piisavalt kaugele vaatavat pilku, samuti on seda ekspeditsiooni peetud liiga suureks tükiks,” ütles Heinla. Eesti Teaduste Akadeemia polaaruuringute komitee esimees prof. Rein Vaikmäegi oli väga rahul nimetatud toetusega ja arvas, et eraisikute toetus paneb ka riigi sellesse ettevõtmisesse positiivselt suhtuma. Majandusmehed on välja arvutanud, et kolmeaastane uurimistöö läheks maksma umbes 30 miljonit krooni.

2001. a. väitis autoriteetne rahvusvahelise kliimamuutuste komisjon, et Lääne-Antarktise jääkilbi lagunemine on järgneva 100 või isegi 1000 aasta kestel vähe tõenäoline. Kuid tänavu veebruaris esitas Briti Antarktika teenistus uuringuandmeid, mis eelnevat väidet ei toeta.

Mida ma oma looga öelda tahan? Aga seda, et ehk õnnestub Mart Saarso ekspeditsioonil tõestada, et mingi osa Eestimaa pinnast on kuidagigi ühendatud lõunapooluse pinnaga, siis oleksime meie esimesed, kes kuulutavad sealse jäämägede alla peitunud ala enda omaks.
Märkmed: