Olen viimasel ajal lugenud palju dokumente, mis käsitlevad alternatiivenergiat ja Euroopa Liidu toetusi, et aidata selliseid ettevõtmisi lootuses vähendada 2020. aastaks 30% ulatuses kasvuhoonegaaside jäätmeid.
Kõikides nendes riikides, kus on liigutud alternatiivenergia kasutamise teed, näiteks Saksamaal, Itaalias, Poolas, Lätis, aga ka Inglismaal, on kõige suurem vaenlane päikeseenergia kasutamise teel kohalik energiakompanii. Kuid Energy Smart OÜ-l oli meeldiv kogemus kohtuda Ando Leppimaniga, Eesti Energia taastuvenergia juhiga koosolekul, kus osalesid Michael Wegecsanyi, Suzanne Wegecsanyi, Tõnu Jõgi ja allakirjutanu.
Olime väga üllatunud, et Ando oli nii noor mees ja et ta on Eesti Energias tegelenud tuuleenergiaga juba 2006. aastast. Ta andis lühikese ülevaate tuuleturbiinidest Eestis ja ma lubasin talle saata ajakirja Global Estonian esmanumbri, kus on artikkel Hiiumaa tuulikutest ja nende moodsatest variantidest, mis olid loodud 1996. a. Naljakas, aga tänapäeva noortele inimestele tundub 1996 juba kauge ajaloona. Mina aga tulin just siis Eestisse ja mulle tundub, nagu see oleks kõik olnud alles eile.
Muidugi jõudsime arutelu käigus meile südamelähedase teemani – päikeseenergiani. Jälle saime üllatuda – ka Ando on Võrumaalt pärit ja seega võroke! Ta tunnistas, et oli lugenud meie tegemistest ja oli sama huvitatud meiega kohtumisest, kui meie temaga. Rääkisime talle plaanist ehitada Kurenurme esimene päikesepark Balti riikides ja lootusest, et see annab tõuke luua sarnaseid parke mujalegi. On selge, et Euroopa Liit vajab eluliselt puhast energiat. Kui suudame Eesti valitsuseni viia sõnumi, et päikeseenergia on samasugune kaup nagu iga teine, siis võime suuri asju korda saata. Või nagu ütles president Meri: „Eesti on nagu väike paat, mis võib kiiresti vajadusel suunda muuta, suurtel riikidel on seda teha märksa keerulisem, nemad vajavad selleks rohkem aega ja ruumi.“
Eestis peaks toetama talunikke sellest 350 milj kroonist, mis eelmisel aastal kõrvale pandi, et nad saaksid püstitada oma päikeseparke ja hakkaksid teenima tulu kohe, kui nad on energiavõrku ühendatud. Pärast ühendamist ei pea enam muretsema selle üle, milline on ilm või milline tuleb saak.
Hiljuti vestlesime Rakveres Üllas Hundiga, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehega. Ka tema oli väga optimistlik meie tegemiste suhtes ja oli huvitatud koostööst tulevikus. Heade ideedega on nii, et vahel läheb nende elluviimiseks väga palju aega, aga kui nad on korra juba läbi löönud, siis imestatakse, miks see nii palju aega võttis.
Muidugi pole Energy Smart tavapärase talutöö vastu, aga oleme selle poolt, et eesti talumees ei peaks seisma, müts peos, euroliidu ukse taga ootamas toetusi, võisteldes poolakate või teistega. Eesti talunikud on võimelised tootma ise energiat ja müüma seda näiteks Lätile. Nende energiavajadus on väga suur pärast leedukate tuumajaama sulgemist. Kui Latvenergo kuulis meie kavast ehitada 300–500 kW päikesepark Võrumaale, saatsid nad esindaja Tallinna, et sõlmida meiega lepingud.
Sel nädalavahetusel käis Marek Strandberg koos oma elukaaslase Katrin Idlaga meie juurest läbi, et näha oma silmaga, millega tegeleme ja kuhu tuleb Eesti esimene päikesepark. Katrin on Kliima- ja energiaagentuuri (KENA) arendusnõunik.
Iga päevaga olen ma üha rohkem veendunud, et see, millega me tegeleme, on Eesti jaoks väga oluline.
Viido Polikarpus
