Venemaa välisministeeriumi info- ja pressiosakond pidas täna vajalikuks avaldada järjekordse avalduse, milles heidetakse muude süüdistuste kõrval Eestile jätkuvalt ette Erna retke nimelise sportlik-sõjalise võistluse toimumist.

"3.-6. augustiks plaanitav järjekordne "sõjalis-sportlik" mäng Erna retk, mis rajaneb augustis 1941 Punaarmee tagalas tegutsenud diversioonijõugu marsruudil, on Eestis võimust võtva tendentsi järjekordseks kinnituseks," seisab avalduse tekstis, mis algas Eesti süüdistamisega neonatsismi, ksenofoobia ja rassismi ülistamises seoses Sinimägede mälestusüritusega.

Venemaa välisministeeriumi hinnangul ei peaks Eesti selline toimimine jääma rahvusvaheliste organisatsioonide hinnanguta.

Eesti: taunime ideoloogilisi manipulatsioone

Eesti välisministeerium vastas Venemaa kolleegidele teatega, milles nimetati Venemaa seisukohavõttu ekslikuks ja et see põhineb ideoloogilistel klišeedel ega ole suunatud Eesti-Vene suhete edendamisele.

"Erna retk on laia rahvusvahelist tuntust omav militaarsportlik üritus," märkis Eesti välisministeerium.

30. juulil Sinimägedes toimunud mälestusüritus on Eesti teatel tavapärane, kodanikualgatuslik ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud praktikale vastav Teises Maailmasõjas langenute mälestamine, mis toimub ka paljudes teistes riikides.

"Eesti Vabariik on hukka mõistnud kõigi Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide kuriteod ning taunib ideoloogilisi manipulatsioone sellel teemal," teatas ministeerium.

Erna Seltsi president Meelis Rätsep ütles eelmisel reedel ERR-i uudisteportaalile, et Venemaa siiski Erna retkede lõpetamise oses otsest survet ei ole avaldanud.

""Meid ei ole küll keegi ametlikult survestanud ega ka suure töö tegijat Kaitseliitu samamoodi - vähemalt minu teada. Seda, et see võistlus on neile ebameeldiv, teame me küll nende artiklite kaudu, mis sealt tulevad," ütles Rätsep.

1941. aasta sõjasuvel Soomest Punaarmee poolt okupeeritud kodumaale saabunud vabatahtlike luurerühma Erna liikmed astusid Eestis esimeste seas, relv käes, vastu 1939. aastal Teise maailmasõja valla päästnud totalitaarsetele suurvõimudele – natsi-Saksamaale ja Nõukogude Liidule. Muu hulgas päästeti Nõukogude hävituspataljoni rünnaku käest paljud põgenikud. Seetõttu kujunes Erna võitlus legendiks, mis hoidis ülal eesti rahva vastupanuvaimu ka pool sajandit kestnud okupatsiooni ajal.

1993. aasta suvel, pärast Eesti iseseisvuse taastamist, läbisid huvilised taas luuregrupi teekonna ja moodustasid sõjalis-sportliku seltsi Erna. 1994. aastal alustas selts igasuvise Erna retke korraldamist, mis on praeguseks saanud maailma üheks pikemaks ja raskemaks sõjalis-sportlikuks võistluseks.

Sel aastal stardivad retkele Eesti võitskondade kõrval Soome, Belgia, Taani, Leedu, Gruusia ja Šveitsi võistkonnad.

Aivar Pau

Märkmed: