Venemaa vajab inimõiguslaste arvates «destaliniseerimist» PM
Kuumad uudised 05 Mar 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Interfax / BNS

Vene inimõiguslased on mures liigsoosiva suhtumise pärast nõukogude diktaatorisse Jossif Stalinisse ühiskonnas ning kutsuvad käivitama «destaliniseerimise» programmi.

«Seni, kui ei toimu massilist mõistmist Stalini režiimi kolossaalsest julmusest, äärmisest amoraalsusest ja traagilistest tagajärgedest, ei suuda me normaalselt areneda,» ütles Interfaxile neljapäeval Venemaa vanima inimõigusühenduse Moskva Helsingi grupi juht Ljudmilla Aleksejeva.

5. märtsil täitub 56 aastat Stalini surmast.

Aleksejeva tegi ettepaneku võtta vastu riiklik «destaliniseerimise» programm, et rohkem inimesi saaks teada tõe poliitilisest terrorist ja repressioonidest Nõukogude Liidus.

«See peab olema riiklik programm, ühiskond iseseisvalt selle probleemiga toime ei tule,» kinnitas inimõiguslane. «Tuleb avada kõik arhiivid. Ja see ei ole minevikus kaevamine, vaid hoolitsus tuleviku eest,» toonitas ta.

Aleksejeva lükkas tagasi väited Stalini otsustavast rollist Nõukogude Liidu võidus Teises maailmasõjas. «Stalin ei võitnud sõda, meie rahvas võitis,» kinnitas ta.

«Muret teevad sotsioloogide andmed - Stalini populaarsus kasvab noorte seas, kes ei tea, mis sel ajal toimus, ning meie ühiskonna väheharitud kihtide seas,» nentis inimõiguslane.

Inimõiguskeskuse Memorial juht Arseni Roginski märkis omakorda, et on võimalik täheldada Stalini õigustamise tendentsi. «Ja see tendents on ohtlik,» toonitas ta.

Roginski sõnul pole Vene ühiskonnas stalinlike represioonide lahtimõtestamist veel toimunud. «Praegu on see elanikkonna jaoks mingi arusaamatu ebaõnn - elati, ja järsku juhtus. Meie riigis pole ühtset riiklikku mälu, meie mälu on tükeldatud,» osutas ta.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus