Põuast, kuumusest, tulelõõsast ja suitsuvingust räsitud Venemaa ei ole ka seekord pääsenud «augustineedusest», kodanike pahameel võimude võimetuse üle olukorraga rinda pista on mõistetav.

«Kommunismi ajal oli meil kolm veevõtutiiki, kell mida häda korral lüüa ning tuletõrjeauto. Tõsi küll, üks kolme küla peale, aga vähemalt old need olemas,» võttis paljude meeleolu kokku anonüümne bogija Tveri oblastist. Täna ei ole tema sõnutsi ei tiike ega tuletõrjeautot, kella asemel on aga telefon, mida siiamani ei ole õnnestunud ühendada.

Tänase seisuga on leegid viinud manalasse vähemalt 52 inimest, hävitanud enam kui 1200 kodu ja tuhastanud tuhandete hektarite kaupa metsi. Inimeste hinge ei taha see kuidagi ära mahtuda.

Venemaa augustineedus tegutseb taas. Selsamal kuul aastal 2000 uppus aatomiallveelaev Kursk. 2004. aasta augustis lõhkes lennukis terroristi pomm, 2005. aasta tõi järjekordse augustikuise allveelaevakatastroofi. 2008. aasta august oli Gruusia sõja kuu, mullune august jäi aga meelde hüdroelektrijaama plahvatusega.

August augustiks, aga üks ühine joon näib õnnetustel olevat ka valitsuse abituse näol oma kodanike kaitsmisel, olgu õnnetus siis looduse või inimeste korraldatud.

Saatuse iroonia läbi on tulekahjud kulmineerumas just Kurski katastroofi 10. aastapäevaks tuleval neljapäeval, mis «juhatas sisse» Vladimir Putini pika presidenditee.

Kursk, Vene põhjalaevastiku au ja uhkus, läks pardal toimunud plahvatuse tõttu Barentsi mere põhja koos 118 meremehega, kes oma elud sinna ka jätsid. Tragöödia paljastas ühtlasi piinlikult Vene sõjaväge pärast Nõukogude Liidu lagunemist tabanud allakäigu, mis oli Putini jaoks väga suur šokk.

Rängalt mõjusid talle ka kohtumised hukkunud sõdurite vihaste lähedastega, mida telekanalid detailselt kajastasid, võttes kritiseerida ka presidendi käpardliku reaktsiooni. Olles end paar päeva kogunud, teatas Putin teleintervjuu vahendusel, et «koos me taastame nii armee, mereväe kui kogu maa».

Möödunud on kümme aastat ning Venemaal on nii mõndagi muutunud. Energeetikast laekunud lennukad kasumid on tõstnud majanduse mahu 160 miljardilt - enam kui triljoni dollari peale. Keskmine palk on 10 korda kasvanud.

Ühtlasi on nüüdseks peaministri ametisse asunud Putin kehtestanud kontrolli telekanalite üle ja kinnistanud oma «hea tsaari» kuvandi. Sel nädalal näis ta olevat lausa kõikjal samaaegselt, rajades endale teed läbi tuliste süte, sõideldes ametnikke ja tõotades mahapõlenud kodud enne talve saabumist üles ehitada.

Nagu tulekahjud aga näitavad, et ole pealispinna all palju muutunud. Venemaa juhtimine on ikkagi ligadi-logadi, ohutusnõudeid võetakse üsna külmalt, infrastruktuur on hooletusse jäetud.

«Fakt jääb faktiks, et surmajuhtumite protsent on palju suurem, kui teistes riikides, kus selliseid tulekahjusid esineb, mis omakorda näitab, et juhtimissüsteem ei toimi kohe üldse,» ütles uurimisfirma Carnegie Moscow Centre poliitanalüütik Nikolai Petrov.

Putin üritas sel nädalal kriitikuile kohta kätte näidata ja vastas isiklikult Tveri blogija postitusele, mille üks Moskva raadiojaam talle edastas. Ta väitis, et Venemaad tabanud põud on 140 aasta rängim ning et selline olukord oleks ka Euroopa riigid ja USA proovile pannud. «Riigielarvest on katastroofipiirkondadesse juba saadetud kõik finanstressursid, mis on vajalikud selle loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks,» ütles ta.

Ka regionaaljuhid kinnitavad, et on teinud kõik, mis nende võimuses. «Siin ei ole tegemist tavaliste tulekahjudega. Kuumuse tõttu läheb olukord iga päevaga hullemaks,» ütles Nižni Novgorodi kuberner Valeri Šantsev, helikopteri pardalt söestunud külasid silmitsedes.

Keskkonnakaitsjate sõnutsi on tulekahjud aga ülekäte läinud just nimelt Kremli poolt sponsoreeritud reformide tõttu. 2006. aastal vastuvõetud metsaseadusega lammutati sisuliselt kogu riiklik metsaohutuse süsteem, vastutus aga asetati regionaalvõimude ning metsalangetusfirmade ja muude «metsaüürnike» õlgadele, kelle tegevus jääb allapoole arvestust.

Petrov ütles, et Putini juurutatud «supertsentraliseeritud» poliitika ja riigieelarvesüsteemi tõttu jõudsid vahendid kriisiga võitlemiseks regioonidesse liiga aeglaselt. Kõvasti venivat ka kommunikatsioon.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Märkmed: