See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/venemaa-saatkond-eitab-massilist-vene-kodakondsuse-jagamist-err/article21135
Venemaa saatkond eitab massilist Vene kodakondsuse jagamist ERR
29 Sep 2008 EWR Online
Anne Raiste

Venemaa saatkond Eestis nimetab väidet, et Venemaa peakonsulaat Narvas alustab lähemal ajal Vene kodakondsuse massilist jagamist, valeks.
Saatkonna hinnangul püüavad Eesti teatud ringkonnad poliitilistel eesmärkidel kohutada avalikkust Vene passide massilise väljaandmisega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Venemaa kodanike arv on Eestis aasta-aastalt suurenenud. Rahvastikuministri büroo andmetel on kolme aasta jooksul Eestis alalise elamisloaga elavate Venemaa kodanike arv suurenenud 4000 inimese võrra.

Alalise elamisloaga Venemaa kodanikke on Eestis praegu 95 000.

Teeninduses töötav Galina Smirnova on üks neist, kes kaalub praegu Eesti kodakondsuse vahetamist Venemaa kodakondsuse vastu. Smirnova tuli Eestisse elama 25 aastat tagasi. Vene kodanikuna ei oleks tal probleeme Venemaal käimisega. Ühe põhjusena nimetab ta ka Eesti praegust majanduslikku olukorda.

"Mul oleks Venemaale mugavam sõita. Ema on juba eakas ja võib haigestuda ning abi vajada. Võimalik, et lähen mõneks ajaks Venemaale tööle. Probleeme on palju, kuid otsustanud veel ei ole," selgitas Smirnova ja lisas, et parim oleks aga see, kui valitsus annaks vene keelt kõnelevatele inimestele alternatiivse võimaluse topeltkodakondsuse näol.

Rahvastikuministri nõunik Eva-Maria Asari sõnul ei võimalda hetke seaduslik kord topeltkodakondsust. "Inimene peab valima täisealiseks saamisel, millise riigi kodakondsuse ta võtab," ütles Asari.

Soomes hakkas topeltkodakondsus kehtima eelmisest aastast ja Leedus tänavu, mistõttu on rahvastikuministri integratsiooninõuniku sõnul praegu veel vara anda hinnangut, milliseid plusse või probleeme on topeltkodakondsuse seadustamine nendes riikides kaasa toonud.

Halli passi omanikke on Eestis 112 000 ja nende arv väheneb pidevalt, kuid andmed puuduvad, millise riigi kodakondsuse valivad need, kes Eesti kodakondsust ei taotle. Alates 1992. aastast on Eesti kodakondsust taotlenud ligi 149 000 inimest.

"Me teame ainult seda vahet, kui palju väheneb määratlemata kodakondsusega isikute arv ja kui palju igal aastal taotletakse kodakondsust. Numbrite vahel on vahed ja siis eeldame, et inimene valib mõne teise riigi kodakondsuse. Aga me ei tea, millise riigi kodakondsuse," selgitas Asari.

Eesti kodakondsusest on 16 aasta jooksul loobunud ligi 3000 inimest ning näiteks tänavu jaanuaris-veebruaris loobus Eesti kodakondsusest 46 inimest.

Toimetas Merili Nael
Märkmed: