Venemaa peatas ametlikult osalemise Euroopa tavarelvastusleppes PM
Kuumad uudised 14 Jul 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Kremli teatel kirjutas president Vladimir Putin alla määrusele, millega peatatakse Venemaa kohustuste täitmine Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingus.

Putini kirjutas reedel alla määrusele, millega antakse riigi välisministeeriumile korraldus teatada Venemaa otsusest lepingu teisi osapooli, misjärel see jõustub automaatselt 150 päeva pärast, vahendas AFP.


Vene välisministeeriumist teatati, et «raske» otsus võeti vastu pärast hoolikat analüüsi ja Venemaa üleskutseid Lääne partneritele «aegunud» lepingu osas.

«Seni pole me näinud mitte mingisugust konstruktiivset vastust meie õiguspärastele muredele,» lisatakse avalduses. Samas toonitatakse teates, et see otsus «ei tähenda, et me oleme sulgenud ukse dialoogile».


1990. aastal alla kirjutatud leping, mis jõustus kaks aastat hiljem, seab piirid tankide, raskesuurtükkide ja sõjalennukite arvu Atlandi ookeani ja Uurali mägede vahel. Selle parandatud versioonile, milles arvestatakse külma sõja lõppemise järel kujunenud olukorda, kirjutati alla 1999. aastal.

Venemaa ähvardas leppest taganeda juba kevadel, tuues põhjuseks asjaolu, et lääneriigid pole tänini selle parandatud teksti ratifitseerinud. Lääs omakorda nõuab, et Venemaa täidaks enne endale võetud kohustused ja toob oma väed välja Gruusia ja Moldova territooriumilt.

Vastasseisu lahendamisel eelmisel kuul NATO riikidega Viinis peetud läbirääkimised vilja ei kandnud. Suureks tüliõunaks lepingus on ka punkt, mis keelab vägede kontsentreerimise teatud piiride lähedale. Moskva hinnangul piirab see Vene valitsuse õigust liigutada vägesid omaenda territooriumil, vahendas Reuters.

Venemaa nõuab muu hulgas ka seda, et Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingule kirjutaksid alla kõik riigid, mille all peetakse eelkõige silmas Eestit Lätit ja Leedut, kes kuulusid esimese leppe sõlmimise ajal veel Nõukogude Liidu koosseisu.

Eesti välisminister Urmas Paet teatas täna, et Eesti peab Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingut üheks Euroopa julgeoleku nurgakiviks ning lepingu õõnestamist äärmiselt kahetsusväärseteks.

Paeti sõnul on Eesti korduvalt kõrgel tasemel väljendanud oma põhimõttelist valmisolekut kohandatud tavarelvastuslepinguga ühinemiseks.

«Lepingu ratifitseerimise eeltingimus on aga Venemaa-poolne Istanbuli kohustuste täitmine – vägede väljaviimine Moldovast ja Gruusiast,» rõhutas välisminister.

Kehtiv tavarelvastuse piiramise leping ei näe ette liitumisvõimalust uutele liikmetele. Kohandatud tavarelvastuse piiramise leping ei ole veel jõustunud ja uutele liitujatele muutub see avatuks pärast jõustumist.

NATO pressiesindaja teatas Venemaalt saabunud teate järel täna, et alliansi peasekretär Jaap de Hoop Scheffer peab Kremli otsust kahetsusväärseks. «Liitlased peavad seda lepingut tähtsaks nurgakiviks Euroopa julgeolekule,» märkis ta.

Leedus visiidil viibiv Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier väljendas samuti «suurt muret» Kremli otsuse pärast.

Venemaa otsus tavarelvastusleppest väljuda tuleb ajal, mil riigi suhted Läänega on muutumas järjest halvemaks. Muu hulgas näeb Moskva ohuna oma julgeolekule NATO laienemist ida poole riikidesse, mis kunagi kuulusid Nõukogude Liidu koosseisu. Samas võtmes nähakse ka USA plaani paigutada Poola ja Tšehhi territooriumile oma arendatava raketitõrjesüsteemi osad. Lääs kardab samal ajal üha enam Venemaa energiatarnetest liigsuurde sõltuvusse sattumist.


Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus