See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/venemaa-peab-eesti-arimeeste-vastu-sissisoda-delfi/article16354
Venemaa peab Eesti ärimeeste vastu sissisõda DELFI
14 May 2007 EWR Online
Lemmi Kann, aripaev.ee
Ärimehed peavad Eesti ettevõtjate musta nimekirja koostamist ebatõenäoliseks, kuid kinnitavad jõulist varjatud sanktsioonide rakendamist Venemaa poolt.

Suurärimeees Endel Siff kinnitas, et Vene transiidifirmade juhid on Eesti terminalijuhtidele väitnud, et neile on kõrgemalt poolt antud käsk kasutada teisi transiidikoridore ja jätta Eesti pildilt välja.

Sifi sõnu kinnitab Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann. “Meie operaatorid E.O.S, Westgate, Spacecom ja teised on meile öelnud, et neil on keelatud kaupade vedu Eestisse. Nimekirja ma näinud ei ole. Kui see olemas on, siis on Eesti Raudtee ka seal,” rääkis Simmermann.

Sifi sõnul ei saa kuidagi pidada juhuste kokkulangemiseks seda, et korraga ei meeldi Venemaale enam Tallinna-Peterburi rongiliin ja üleöö algab raudtee remont, Eesti ettevõtjatele öeldakse järjest lepinguid üles ning transiidiärimehed satuvad blokaadi alla.

Transiidiäri puhul räägitakse 30-50protsendilist veosemahtude vähenemisest mai jooksul. Eesti Päevalehe arvutuste järgi tähendaks kaubavedude kolmandiku võrra vähenemine maist kuni aasta lõpuni riigile umbes kolme miljardi krooni suurust kahju.

Vene transiidijõgi kahanenud ojaks

Sifile kuuluv kütusetransiidiettevõte Milstrand on kaotanud juba 90% veosemahtudest. “Välja pakutud 50% võib võrrelda nii-öelda haiglapatsientide keskmise kehatemperatuuriga 36,6 kraadi. Selle skaala järgi on Milstrand omadega juba surnukuuris,” rääkis Siff.

ASi Alexela Terminal nõukogu esimees Juhan Kolk tunnistas, et nende mahud on viimaste nädalatega vähenenud üle kolme korra. “Eestil on geograafilises mõttes kõik eelised olemas, aga kui Venemaaga häid suhteid pole, võime kõikide oma eelistega asuda sama hästi kas või keset Siinai kõrbe,” nentis Kolk. Musta nimekirja olemasolusse ei usu aga temagi.

Kuigi NG Investeeringute omaniku Jüri Käo sõnul lõhnab Venemaa silmis mittelojaalse 500 Eesti ärimehe nimekirja olemasolu kergelt vandenõuteooria järele, on ta veendunud, et Venemaa jälgib väga hoolega kõiki seal tegutsevaid Eesti ettevõtteid. “Kindlasti ei ole need firmad kaardistatud alles nüüd, vaid see on kogu aeg toimunud süsteemne tegevus,” ütles Käo.

Venemaa ei julge avalikult ELi rünnata

Varem, kui Eesti ei olnud veel Euroopa Liidus, olid sanktsioonid avalikud, Euroopa Liidu suhtes ei julge Venemaa neid aga kehtestada. “Nii kasutataksegi praegu teisi meetodeid, mis on märksa ohtlikumad ja toimivad väga efektiivselt,” rääkis Käo.

Ärimees Urmas Sõõrumaa tunnistas, et ei saa Venemaal ühtegi investeeringut Eesti kaudu teha, vaid peab asju ajama mõne teise riigi lipu all. “Aga kes ei oleks Venemaal tegutsevatest Eesti ärimeestest survet tundnud,” muigas ta.

Sõõrumaad teeb pigem murelikuks see, et Eesti ja Venemaa suhteid kiputakse peamiselt vaid rahanumbritesse konverteerima. “Kõik rahas arvutatavad asjad on odavad, aga kui suhetesse tekivad piirid, siis need asjad on juba väga kallid,” märkis ta.

Käo sõnul ei tasu arvata, et Eestist sõltuks mingilgi moel heade suhete olemasolu Venemaaga, kelle välispoliitika alustala on, et Baltimaad on põline Vene ala, mis peab ka edaspidi olema Vene kontrolli all.

Sifi hinnangul on ainuke lahendus probleemi tõstatamine rahvusvahelisel tasandil ja selleks sobivaim tribüün on 18. mai Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine Samaras.

Ossinovski: löögi all kõik ärimehed

Severstaltransi gruppi kuuluva Spacecomi juhi Oleg Ossinovski arvates ei ole Venemaa spetsiaalset Eesti ärimeeste musta nimekirja koostanud, löögi all on kõik Eesti ettevõtjad.

Venemaale ei lähe tema hinnangul korda, kas tegemist on Vene juurtega ärimehega või mitte. “Päritolu siin rolli ei mängi. Varjatud sanktsioone kasutades ei mõtle Venemaa sekundikski selle peale, et siin on ka Vene päritoluga ärimehed,” kinnitas Ossinovski.

Kahe riigi vaheliste suhete paranemisse Ossinovski ei usu. “Ükskõik, mis edasi ka ei juhtuks, suhted lähevad kindlasti ainult halvemaks, kui need seni olid,” nentis ta.

Spacecom on juba alustanud talle kuuluvate vagunite ümberregistreerimist Lätti ning ei ole välistanud vajadust kogu äri Eestist välja viia.

Eelmisel nädalal oli Spacecom sunnitud 150 töötajast 60 kaheks nädalaks korralisele puhkusele saatma. Kui lähiajal olukord ei parane, tuleb puhkama saata ka ülejäänud. “Vaatame, kuidas asjad arenevad. Maikuu saab selles mõttes indikaatoriks, millised tendentsid ilmnema hakkavad,” ütles Ossinovski.

Selle aasta esimeste kuudega ületavad Spacecomi kahjud miljoni dollari piiri.
Märkmed: