Venemaa migratsiooniteenistus kavatseb märtsikuu lõpus alustada praegu välismaal elavate Venemaale kolida kavatsevate inimeste avalduste vastuvõttu.

Ta lisas, et avaldusi võetakse vastu teenistuse esindustes, sealhulgas Lätis, aga ka Venemaa saatkondades.

Migratsiooniteenistuse hinnangul võib lähiaastail Venemaale naasta umbes 300 000 inimest, neist 50 000 juba tänavu.

President Vladimir Putini üleskutse alusel loodud programm on kavandatud aastani 2012, seda võidakse ka pikendada. Sel aastal alustatakse Venemaal 12 katseprojektiga.

Venemaa migratsiooniteenistuse juht Konstantin Romodanovski on öelnud, et välisriikides elab praegu umbes 30 miljonit kaasmaalast, neist umbes 20 miljonit niinimetatud lähivälismaal.

Eestis tegutsevate Vene kaasmaalaste ühenduste liidu juht Sergei Sergejev avaldas mullu arvamust, et valdav osa Eestis elavatest venelastest ei kavatse järgida Putini kutset ja jääb Eestisse elama.

Sergejev ütles Regnumi portaalile, et ümberasumiskutse õige aeg on juba möödas. «Kõik, kes tahtsid minna, tegid seda juba 1990. aastate keskel,» lisas ta. «Siis sõitsid kümned tuhanded. Siiajäänud on suutnud kohalike oludega kohaneda ja tõusnud majandusliku sõltumatuse saanutena jalule.»

Ka nentis ta, et venelaste pöördumine Eestist Venemaale on vähetõenäoline kahe riigi majandusliku erinevuse tõttu.

«Eesti elatustase on kõrgem ja elu rahulikum,» tõdes Sergejev. «Siinsed inimesed on harjunud mugavustega, mida Venemaal veel ei ole. Kui Eestis elavad vene noored tahavad teha karjääri väljaspool Eestit, siis enamasti Läänes, mitte Venemaal.»

Sergejev lisas, et kui Venemaa tahaks Eesti venelasi tagasi meelitada, peaks ta neile elukohaks pakkuma Moskvat, Peterburi või Krasnodari kraid Põhja-Kaukaasias.

Ka 2002. aastal Venemaa välisministeeriumi tellimusel valminud uuring näitas, et Venemaale sooviks ümber asuda 8-11 protsenti Balti riikides praegu elavatest venelastest, Venemaale ümberasumise mõtet toetasid peamiselt vanema põlvkonna inimesed.

Märkmed: