Vene luuret ei maksa vastasena alahinnata ERR VIDEO
Eestlased Eestis 28 Feb 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Venemaal on luuretegevuseks alati raha jätkunud ning ressursside taha ei jää seal midagi pidama, ütles endine siseminister Ain Seppik.

Seppik kommenteeris ETV saates "Vabariigi kodanikud" väidet, et riigireetmises kahtlustatava kaitsepolitseiniku Aleksei Dresseni tabamine võib olla alles nimekirja algus, et Vene luuret kui meie vastast ei maksa alahinnata, neil on raha alati jätkunud.

Arikkrl ja video: http://uudised.err.ee/index.ph...

"1990ndate alguse segadus [Venemaal] on möödunud, ressursi taha seal asi pidama ei jää. Kui üldse millegi taha, siis Venemaal ikka juhtub kohati lohakust ja muid asju, muidu poleks ka see asi kindlasti välja tulnud. Tuleviku suhtes on asi selge, lugege [peaminister Vladimir] Putini üleeilset avaldust, kus ta tuletas jälle "hea sõnaga" Eestit ja Lätit meelde. Tema suund oli selge ja selge juhis oli ka luureorganitele. Selle juhise järgi, mis tema ütleb, peaks luureorganid oma tegevust aktiveerima," usub Seppik.

Dressen on tema sõnul vastase jaoks väga suur kaotus ning nüüd peavad nad pingsalt mõtlema, millal ta avastati ja kui pika aja jooksul võidi talle valeinfot sööta.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kaarel Kaas ütles, et ei pea Dresseni rahvust selle juhtumi puhul tähtsaks teguriks. "Kaitsepolitseis, politseis, kaitseväes ja muudes kohtades töötab palju inimesi, kelle emakeel on vene keel, aga kes on väga lojaalsed, professionaalsed ja toredad inimesed. See sõltub isikuomadustest," sõnas ta.

Rääkides luurest tõi Kaas välja, et Venemaa on luureteenistuse rahastamist juba aastatest 2001-2003 sihilikult suurendanud ning mitu korda on kasvanud ka kaasmaalasi puudutava töö rahastamine.

"Järgmise kolme aasta riigieelarve plaan on tehtud arvestusega, et kaitse-eelarve peaks olema kolme aasta pärast 18 protsenti riigieelarvest. /.../ Seda raha on erakordselt palju, selle taha asi küll pidama ei jää," lausus Kaas.

Ajaloolane: kapo töötajaid ei saa kergekäeliselt vallandada

Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross lisas, et tegevus käib mitmel tasandil. "Dresseni laadne asi on puhas luuretegevus, kus üritatakse hankida vastase saladusi, antud juhul ka võib-olla NATO saladusi. Hoopis teine tasand on mõjutustegevus, mis eriti puudutab kaasmaalaste teemat, kus üritatakse ära kasutada mingeid huvigruppe, ühiskonda destabiliseerida, mõjutada protsesse. Selle laiem strateegiline eesmärk on mõjusfääri saavutamine, poliitiliste otsustusprotsessi kontrolli alla võtmine," selgitas ta.

Küsimusele, miks ei vallandatud Dressenit kapost, kui tal oli karjääri vältel olnud probleeme rahaga ja joomahooga, vastas ajaloolane Ivo Juurvee, et kui sellistelt ametikohtadelt inimesi kergekäeliselt minema kihutada, siis kujutavad nad endast ka töötuna ohtu.

"Sellest inimesest võib olla ükskõik, aga ta võtab kaasa ka teadmised, mis tal on. Ja kui ta on töötu ning mõtleb, mida teadmistega teha, võib ta tulla väga rumalale mõttele," selgitas Juurvee.

Kross lisas, et ingleid ei ole võimalik tööle valida ning kui keegi satub valel ajal viina võtma või on rahadega räpakas, ei näita see, et ta oleks ka reetur. "Olen üsna kindel, et eksimusi analüüsiti ja peeti ikkagi vajalikuks tema töö jätkamist".

Julgeolekueksperdi hinnangul ei saa välistada, et mõni reetur kuskil veel peitub, kuid kui veel mitte, tehakse kindlasti kuskil iga päev pingutusi, et leida üks tagauks. Seega tuleb silmad lahti hoida, eriti pärast kaht avastatud juhtumit, nentis Kross.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus