Vene luure võis Simmi vahistamisest ette teada PM (1)
Kuumad uudised 19 Sep 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Risto Berendson PM

Lääneriikide julgeolekuteenistused murravad pead, kust lekkis info, mis lubas Herman Simmi spiooniloo võtmefiguuril, Vene välisluureohvitser Sergei Jakovlevil enne vahistamist Hispaaniast jäljetult kaduda.


«See, et Jakovlevi kätte ei saadud, tähendab üht – et kuskil olulisel ametikohal on veel üks «mutt» ehk siis venelastega koostööd tegev inimene,» ütles Postimehele juhtunu tagamaid kommenteerinud luurespetsialist. «Küsimus on nüüd selles, et kas ta tegutseb Eestis või kuskil mujal. Ja kuidas ta õnnestub välja selgitada.»

Kaitsepolitsei plaani kohaselt pidanuks aasta tagasi ühel ajal klõpsatama käerauad nii Eestis riigireetur Herman Simmi kui ka Hispaanias tema kontaktisikuks olnud Venemaa välisluureteenistuse ohvitseri Sergei Jakovlevi randmete ümber.

Paraku pääses viimane minema, sest venelased suutsid toimuvat ennetada. Riigiprokuratuuri teatel on tõenäoliselt Venemaal redutav Jakovlev praeguseni rahvusvaheliselt tagaotsitav, mis peaks mehe reisimise kogu maailmas muutma võimatuks.

«See on ainult teoorias nii,» pakkus teine juhtumit analüüsinud luureasjatundja. «Praktikas on venelastel väga lihtne Jakovlevile uus identiteet anda. Nii nagu talle anti Hispaanias elava Portugali ärimehe identiteet, mille all ta täiesti vabalt korduvalt ka Eestisse reisis ja siin eri ettevõtjatega kohtus.»

See, et Jakovlevil õnnestus Eestist kavandatud vahistamist vältida, panigi eriteenistusi analüüsima, kust võisid venelased asjast aimu saada. Kuigi ametlikult seda ei tunnistata, ei välistata, et järjekordne reetur on keegi teine kõrgel ametikohal olev ametnik.

Jääb ka variant, et taibukad venelased suutsid ise kaitsepolitsei plaane ette näha. «Ent tööd selles liinis on muidugi kõvasti. Iseasi, kas see mingit tulemust annab,» kommenteeris luurespets.

Riigikogu kapo komisjoni juhtiva poliitiku Jaanus Rahumägi sõnul ei maksaks olukorda siiski üle tähtsustada. «Teoorias on muidugi kõik võimalik, kuid tegelik elu näitab hiljem, et sageli on asjad arvatust palju lihtsamad,» ütles ta.

Rahumägi sõnul ei ole ta loomulikult nii naiivne uskumaks, et pärast Simmi vahistamist kadus Eestist viimane Venemaa spioon. «Ent nende väljaselgitamine on kaitsepolitsei töö ja nad saavad sellega igapäevaselt väga hästi hakkama,» ütles ta.

Rahumägi sõnul ei saa ükski lääneriik Eesti suunas Simmi skandaali tõttu näpuga näidata, sest ükski riik pole kindel, et samasugune riigireetur nendegi ridades mõnel kõrgel ametikohal ei tegutse.

Kommentaar

Edward Lucas
ajakirja
Economist ajakirjanik

Kirjutan parajasti Herman Simmi juhtumist raamatut pealkirjaga «Reetur: Vene tippspioon NATOs seestpoolt vaadatuna». See ilmub umbes kahe aasta pärast, sest olen alles oma uuringute alguses.

Mis puudutab Eesti mainet Simmi juhtumi osas, siis ühelt poolt on see mainele suur löök, ent teiselt poolt on see ka võit.

Eesti jaoks on häbistav, et Simm oli reetur. See näitab, et Eesti julgeolekuasutused tegid oma tööd halvasti, kui Simm lasti sellele tööle tema tausta eelnevalt korralikult kontrollimata. Tema seoseid venelastega ei avastatud ja see on halb.

Teiselt poolt on igal riigil oma reeturid, kaasa arvatud USA ja
Suurbritannia. On väga hea, et Eesti suutis Simmi tabada ja kohtu ette saata. Mõnes teises Euroopa riigis oleks selline reetmine maha vaikitud ja reetur oleks täispensioniga ametist lahkunud.

Selle avastamise ja avalikustamise eest saab kapo plusspunkte. Alati oli oht, et Simm kaob Venemaale.

Kapo on vastutav nii selle eest, et Simm sai üldse tegutseda, kui ka selle eest, et ta tabati. Ma tean, et teiste riikide kolleegid hindavad kapot väga kõrgelt, ent samas räägime kahest erinevast organisatsioonist.

See kapo, mis lubas Simmil 1995. aastal kaitseministeeriumi tööle minna, pole sama kapo, mis ta eelmisel aastal tabas. Kapo on vahepeal lihtsalt palju arenenud.

Täna möödub üks aasta Herman Simmi kinnipidamisest

• Endine politsei peadirektor ja kaitseministeeriumi osakonnajuhataja Herman Simm hakkas Vene välisluureteenistusega koostööd tegema 1995. aastal pärast seda, kui venelased ähvardasid paljastada Simmi koostöö KGBga miilitsana Nõukogude Liidu aegadel.
• Eestis NATO saladuste kaitse eest vastutanud Simmi värbas siin aastaid resideerinud endine KGB eruohvitser Valeri Zentsov, kelle Eestis elamise luba keeldus vabariigi valitsus 1999. aastal pikendamast ja kes naasis seejärel Venemaale
• Seejärel võttis Venemaa välisluureteenistuse poolt kontakti Simmiga üle Sergei Jakovlev, kellele loodi selleks Hispaania pealinnas Madridis elava ärimehe Antonio de Jesus Amorett Grafi võltsidentiteet.
• 13 aasta jooksul kohtus Simm aastas keskmiselt kolm või neli korda oma kontaktisikuga mõnes Euroopa riigis, kuhu teda viisid pidevad väliskomandeeringud või isiklikud puhkusereisid. Kokku leidsid need kohtumised aset 15 maal.
• NATO saladuste lekitamise eest maksti nende kohtumiste vältel Simmile kaitsepolitsei hinnangul vähemalt miljon krooni.
• Simmi kohale tekkisid kahtlusepilved, kui ta ühes Euroopa linnas toimunud kohtumisel jäi kogemata peale Antonio de Jesus Amorett Grafi jälginud lääneriigi eriteenistuse tehtud fotole.
• Mullu märtsis kaitseministeeriumist erru läinud Simmi jälgimiseks alustas kaitsepolitsei kriminaalmenetlust, mis kulmineerus 19. septembril mehe arreteerimisega.
• Peale Simmi enda vahistati esialgu riigireetmisele kaasaaitamises kahtlustatuna ka tema politseiameti juristist abikaasa Heete Simm, kes vabastati hiljem kahtlusest tõendite puudumise tõttu.
• Simmi kontaktisikut Sergei Jakovlevi alias Amorett Grafi tabada ei õnnestunud. Mees on siiani rahvusvaheliselt tagaotsitav.
• Tänavu 25. veebruaril mõistis kohus Simmile riigireetmise eest 12 ja pool aastat vangistust koos kohustusega hüvitada kaitseministeeriumi 20 miljoni kroonine kulutus, mis tehti seoses NATO turvasüsteemide ümberehitamisega Eestis.
• 23. aprillil kuulutas kohus välja eraisik Herman Simmi pankroti, tema isikliku varanduse suurus jääb hinnanguliselt viie miljoni krooni kanti. Sinna hulka kuuluvad maatükid Virumaal, ridaelamuboks Sauel, suvemaja Harjumaal Vihterpalus, mitusada tuhat krooni väärt maalikogu ja muud vähem väärtuslikud asjad.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus