www.DELFI.ee Kuigi Venemaa teeb USA-ga tihedamat koostööd kui eales varem, kinnitavad luureeksperdid, et venelased luuravad Ühendriikide tööstus- ja sõjasaladusi sama usinalt kui Külma sõja ajal.
Vene spioonide tegevusele USA-s aitab kaasa suur vene kogukond, mis tekkis Ameerikasse 1990. aastatel, vahendab Mosnews.com.
FBI vastuluure peanõunik Michael A. Donner ütles hiljutises intervjuus, et ameeriklased peavad kõvasti pingutama, et venelastega sammu pidada.
Samal ajal puudub Külma sõja aegsete verivaenlaste vahel praegu selge vastasseis. Moskva üritab Washingtonile jätta muljet, et tehakse koostööd Iraani ja Põhja-Korea küsimustes. Samuti kinnitavad Vene võimud, et nad seisavad vankumatult liitlasena USA kõrval sõjas terrorismiga.
“Ollakse liitlased ja sõbrad ühes ja peetakse lahingut teistes valdkondades,” iseloomustab olukorda endine FBI luureekspert David W. Szady.
Ekspertide kinnitusel tegelevad venelased usinalt kompromiteeriva info kogumisega Ameerika poliitiliste liidrite kohta.
Ühe eksperdi sõnul on vene luurajatel säilinud vana nõuka-aegne komme usaldada ainult seda, mis on salastatud või varastatud.
Vene luure tegevus USA-s oli madalseisus vahetult pärast 1991. aastat, mil Nõukogude Liit lagunes. 1994. aastal hakkas see aga tollase luureülema ja hilisema peaministri Jevgeni Primakovi juhtimisel taas hoogu sisse saama.
Pärast 11. septembri rünnakuid andis Vene president Vladimir Putin käsu Vene luure tegevust Euroopas ja Ameerikas tunduvalt laiendada. Putin on ise endine KGB kolonelleitnant.
Asjaga kursis olevate inimeste väitel peavad venelased suurimaks siseohuks Tšetšeeniat ja islamiäärmuslasi, suurimaks välisvaenlaseks aga jätkuvalt USA-d.
Endine KGB kindral Oleg Kalugin, kes luuras USA-s 1960-ndatel ja 1970-ndatel, märgib, et venelased ei nimeta USA-d enam “glavnõi protivnik” [peamine vastane], tänapäeval kasutavad nad väljendit “prioriteet number üks”.
Kuigi väljend ise on pehmem, tähendab see inimressursi ja tegevusägeduse mõistes seda, et Külma sõja aegne olukord on täielikult taastatud ning isegi ületatud, ütleb Kalugin, kes põgenes 1990-ndatel Ameerikasse ning mõisteti Moskvas tagaselja süüdi USA kasuks luuramises.
Kalugini sõnul on Venemaa strateegiline eesmärk taastada oma mõjuvõim endises Nõukogude Liidu ruumis ning naftarikastes Kesk-Aasia riikides. USA-s on Venemaa põhihuvi luurata aga raketitõrje süsteemi arengut ning radarile nähtamatut stealth-tehnoloogiat.
www.DELFI.ee 